Köömen pole mingi köömes

Allikas: Oma Maitse Autor: Urmas Laansoo
Vägeva ja kütkestava aroomiga köömned pakuvad kulinaariamaailmas laialt levinuna tohutul hulgal häid ideid.
Kes köömnet looduses ära ei tunne või näinud pole, peaks sammud seadma kuivematele niitudele, teeäärseile, elamute ümbrusesse. Ta kasvab sageli kõvakstallatud pinnasel, aga ka valgusküllaste metsateede servades. Köömen on sarikaliste sugukonda kuuluv taim. Argikeeles kutsutakse sarikalisi sageli lihtsalt putkedeks. Sarikalistega seostuvad esmalt suurekasvulised ja kõrvetava toimega karuputked, kuid sarikaliste seas on ka tagasihoidlikke, väiksemaid taimi. Köömne tuntumad sugulased on porgand, vürtsköömen, till, koriander, seller ja leeskputk. Köömne sugulaste seas on ka väga mürgiseid esindajaid, nagu mürkja surmaputk.
Köömne (Carum) perekonda kuulub koguni 30 liiki taimi, kes kasvavad looduslikult paras- ja palavvöötmes. Neist tuntuim on harilik köömen, kes kasvab laialdasel alal Euroopas, Siberis, Kaukaasias, Aasias ja Vahemere maades. Põhja-Ameerikasse on ta jõudnud inimese kaasabil ja on seal täiesti kodunenud. Euroopas kasvab viis köömneliiki, kuid kõige tuntum on ikka harilik köömen. Harilik köömen on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab ta maapinna ligi hoidvad lehed, mis moodustavad tiheda kodariku. Need meenutavad esmapilgul porgandit. Porgandi lehed on aga tihedalt karvased, köömnel paljad ehk ilma karvadeta. Köömnet võibsegi ajada ka hariliku tilli või apteegitilliga. Hilissügisel köömne lehed kuivavad ja juur talvitub. Järgmise aasta hiliskevadel või varasuvel köömen õitseb. Ta on üsna varane ja pikaaegne õitseja. Soojas tuulte eest kaitstud metsaservas võib juba mais näha esimesi köömneõisi. Aga sama vaatepilti võib mõnes teises kohas kohata ka augustis. Enamik inimesi ei tunne teda õitsemise ajalgi ära. Väikesed valged või harvem roosakad õied on tagasihoidlikud, liitsarikõisikus nagu putkedel ikka. Üks eripära köömnel siiski on – sarikakiired, mille külge õied kinnituvad, on kõik väga erineva pikkusega. Kõige kindlam on köömnet ära tunda sügisel või suve teisel poolel, mil viljad hakkavad küpsema.
Köömne vili on ehituse poolest kaksikseemnis. Vilja sõrmede vahel hõõrudes või kriimustades on tunda iseloomulikku head lõhna. Lehtedel aga köömnelõhn puudub. Kehval kuival pinnasel on köömen õitsemise ajal vaevu 30 cm kõrgune. Viljakal põllumullal kasvades võib ta sirguda aga kuni meetriseks. Kuigi looduses on ta kaheaastane taim, on olemas ka üheaastaseid köömnesorte. Juustul oma köömen
Harilik vürtsköömen (Cuminum cyminum) on Vahemere maadest pärit sarikaline taim. Harilik vürtsköömen on peenikeste habraste harunevate vartega ja kuni 50 cm kõrgune üheaastane taim. Arvukate kitsaste lõhenenud lehekestega sarnaneb ta oma lähedase sugulaseapteegitilliga. Väikesed valged või roosad õied asuvad liitsarikais. Vürtsköömne vili on kollakaspruun kaksikseemnis. Vürtsköömne leiab olulise komponendina peaaegu kõigis tšilli- ja karrisegudes. Araabia maades on ta olnud tähtis leiva ja suppide maitsestaja, samuti on tal oma koht köögiviljatoitude, juustu, munatoitude, riisi, kaunviljade, vorstiroogade, praadide, ühepajatoitude, pasteedi, loomaliha, marinaadide ning kondiitri- ja pagaritoodete
juures. Vürtsköömen on ka India ja Mehhiko kööki kuuluv maitsetaim. Euroopas kasutatakse vürtsköömnet aga vähe, peamiselt maitsestatakse sellega juustu – sealt ka paljudes maades kasutatav juustuköömne nimetus. Esmakordsel kasutamisel võib vürtsköömne tugev, veidi mõrkjas maitse ja aroom tunduda harjumatuna, kuid juba mõne aja pärast võib vürtsköömnest saada teie lemmikmaitseaine. Peale selle on jahvatatud vürtsköömnetest, piprast ja meest valmistatud vedel pasta araabia maades vaieldamatu kuulsusega afrodisiaakum.
Gurmeerahva maiuspalaks Meil vähetuntud või peaaegu tundmatu köömnega sarnanev maitsetaim on Lääne- ja Lõuna-Euroopa rannikualadel kasvav randköömen (Crithmum maritimum). Eestis looduslikult randköömen ei kasva. Ta on lihakate ehk sukulentsete sinakate kaheli- kuni kolmelisulgjate liitlehtedega kuni 60 cm kõrgune püsik. Rohekaskollased õied on liitsarikates ja kogu taim on tugeva vürtsise lõhnaga, mille buketis on tunda meeldivat sidruninooti. Randköömen on kohastunud kasvama liivastel, kaljustel või klibustel soolase pritsmevee mõjuga rannikupiirkondadel, seepärast on teda aiataimena raskem kasvatada. Randköömne lehti, varsi ja vilju võib kasutada salatina, nendega on hea maitsestada ka äädikat. Randköömen tõstab söögiisu, aitab toidul paremini seedida ja on diureetilise toimega. Inglismaal segatakse randköömne lehti näiteks või sisse.

Veel söödavaid variante
Vürtsitaimena kasutatakse ka hoopis sinilille ja ülase sugulase türgi mustköömne seemneid. India köömneid aga saadakse lõhnavalt karusköömnelt (Trachyspermum ammi). Karusköömen on tõenäoliselt pärit Egiptusest ja Etioopiast. Tema viljad on harilikust köömnest tugevama maitsega. India köömneks kutsutakse karusköömnetseepärast, et just seal ja ka Lähis-Idas on ta maitsetaimena kõige populaarsem. Väikesed hallikad munajad karusköömne viljad lõhnavad nagu aed-liivatee ehk tüümian. Lõhna põhjustajaks on healõhnalise eeterliku õli tümooli sisaldus. See on nii vägev, et toitudele lisatakse kuivatatud india köömneid õige väikeses koguses – muidu poleks toidu enda maitset üldse tunda. Kasutatakse ka india köömne õli, harva ka värskeid vilju. Indias kasutatakse seda taime suurte pidusöömingute järel ja jahvatatuna piima hulka segatult.

Harilik köömen oli, on ja jääb
• Köömen on Euroopas kasutatud maitsetaimedest vanim. Tema kasutamise kohta on andmeid 3000 aastat eKr. Pliniuse ajal tunti juba köömnelikööri. Kõige populaarsem on köömen araabia maades, Saksamaal, Indias, Taanis ja Venemaal. Araabia maades maitsestatakse “nelja tulise seemne seguga” salateid ja kebabi. Segusse kuuluvad köömen, aniis, apteegitill ja koriander. Kasutatakse peamiselt köömne vilju, mis on piklikud ja peenikeste ribidega.
• Seemned on köömnel tugeva aroomi ja maitsega. Kuivatatuna ja puhastatuna säilitab köömen oma omadused mitmeks aastaks. Parem on säilitada terveid seemneid, jahvatatult haihtub aroom kiiremini. • Köömneid enne roale lisamist röstides saad serveerimisajaks roa kohale eriti suure lõhnapilve.
• Pärast keetmist võid kasutada ka köömnejuurt.
• Köömne vilju kasutatakse värskena salatites, maitsevõis või suppides, lehti ja noori võsusid salatina
või hautatuna.
• Köömned on asendamatud leiva, mitmete juustusortide ja hapukapsa tegemisel. Köömnetega kartulid
on isuäratavad, lausa parfüümsed.
• Tuntud köömneliköör on kristallkümmel.
• Köömne viljadest pressitud köömneõliga lõhnastatakse kosmeetikas seepe, deodorante ja šampoone.
• Saksamaal on usutud, et kui köömnetega taldrik panna ööseks lapse voodi alla, magab laps rahulikult ega näe hirmuunenägusid.
• Mitmel pool Euroopas usuti, et köömen muudab asjad varga jaoks nähtamatuks. Köömneid ehtekarpi või taskusse puistates jättis varas need kohad puutumata.

Köömnekastmega sigurisalat
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa