Setomaa toidust ja joogist ilmus raamat

Toidumeelsetel lugejatel tasub lähiajal seada sammud raamatupoodi. Laivi Mesikäpp on uurinud …
Toidumeelsetel lugejatel tasub lähiajal seada sammud raamatupoodi. Laivi Mesikäpp on uurinud ja kogunud traditsioonilised Seto söögid ja joogid kokku raamatuks "Seto köök põlvest põlve." Et sõnum oleks mahlakas kui väkev tsialiha ja ehe kui pliini, on selle kandi söömiskombestikku kirjeldanud paljud Setomaa eestkõnelejaid alates joogimeister Aare Hõrnast kuni seto sõnatarga ja lauliku Õie Sarveni välja.
Setokeelsed toitude nimed ja peatükkide sissejuhatused on alustuseks magus lugemine. Retseptide valik aga pakub välja põhilise maitsevaramu, mida tänini Setomaal talulaual leida ja kogeda võib. Ka kohaliku rukkipiirituse ehk hansa tegemine on raamatus kirjas. Lihtsad söögid kohalikust toorainest mõjuvad metropolis eksootikana. Ometi tähendavad just need maitsed eestlasele tihti kodusoojust ja teadmist, et esivanem oskas maitsvat süüa teha isegi vähesest.  Aida ja sahvri sisu oli alati oma põllult või metsast pärit. Kas mitte see aga polegi suurimaks eeskujuks praegustele restoranide moekatele peakokkadele, millest nad nii palju viimasel ajal juttu teevad? Mõned nende seast juba unistavad restorani oma aiast.
Piirimaana on seto köök mitmekesine ja truu oma juurtele. Ja kuigi talust tallu võib mõni võte roa valmistamiseks olla erinev, on ometi püsinud alles rohkelt põhimaitseid, mis sealt pärit. Näiteks kasvõi seto ahjust tulnud road - supid, pudrud, pliinid, leivad ja pirukad. Erilist lugemsit pakuvad ka pidupäevade, nagu naisevõtmise või paastuaja, road. Retseptidele on uuemat ilmet raamatu tarvis lisanud Indrek Kivisalu.
Et raamatust pisut rohkem veel mekki saada, pakub selle avaleht teile ühe mõttetera, mis lausutud emalt tütrele, põlvest põlve: "Söögitegemisõ man om kol´asja, midä saa-ai salahuisi tetä´: silki praati´, kapstaruuga kiitä´ja leibä kütsä`."
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa