Liivimaa Lihaveisest ja rohumaaveisest

Ikka arvatakse, et eestlased on sealiha sööja rahvas. Vähesed teavad, et vastupidiselt levinu…
Ikka arvatakse, et eestlased on sealiha sööja rahvas. Vähesed teavad, et vastupidiselt levinud arusaamale oleme ajalooliselt olnud hoopis veiseliha sööjad. Eesti nii vana Liivimaa osana kui ka hiljem oli tuntud karjakasvatatuse poolest ning juba Liivimaa kroonikas mainiti meid kui suurte veisekarjade omanikke. Mitmetes üle maailma ilmunud retseptiraamatutes kirjeldatakse rohumaaveise küpsetamise traditsioonilisi viise ka Eesti moodi. Nõukogude aeg tõi kaasa uued tuuled ja vanad traditsioonid hääbusid, kuigi tundub, et nüüdseks oleme jõudnud tagasi juurte juurde. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis lihaveiste arvukus suurenenud 1000st ammlehmast 40000ni ning viimane aeg on ümber lükata veiseliha puudutavad müüdid ja tutvustada eestlastele nende tervislikku toidupärandit.

Alustame algusest. Mis on veiseliha?
Kuigi see küsimus tundub ilmselge, peab siinkohal siiski natukene selgitama. Veised jagunevad piimaveisteks ja lihaveisteks.
Piima annavad piimalehmad, kelle pulljärglasi realiseeritakse vasikalihana. Veiseliha saab aga ainult lihaveistelt. Siinkohal on oluline mainida, et termin „loomaliha“ on iganenud ja eksitav nõukogude aja pärand.  
Just taoliste teemade lahtiseletamine, aga eelkõige rohumaa lihaveise tutvustamine ja müügiga tegelemine on MTÜ Liivimaa Lihaveis eesmärgiks. Eelkõige kasvatame tarbijale aga ühtse kvaliteediga rohumaa veiseliha. Liivimaa Lihaveise kaubamärk kuulub 11 tootjale, kelle farmid paiknevad vanadel Liivimaa aladel. Liivimaa Lihaveise liha on tagasi viidav konkreetsetesse farmidesse, mis tähendab, et tarbija ei pea pead vaevama selle üle, kust ikkagi ostetav liha pärineb või näiteks millega veiseid nende eluajal söödeti või kuidas nende eest hoolitseti. Ometi on just sellised küsimused meie globaliseeruvas maailmas muutunud väga aktuaalseteks. Kuna maailmas toodetakse veiseliha vähem kui tarbitakse, siis on veiste kasvatamine muutunud tööstuslikuks. See tähendab, et veist on hakatud söötma teraviljaga, et veis kiiremini suureks kasvaks, kuigi veis peaks loomuomaselt toituma vaid karjamaal leiduvast.
Liivimaa Lihaveise tootmine ei saa kunagi olema suletud võõraste pilkude eest betooni ja „võõras ära tule“ siltide taha. Nende lihaveised kõnnivad lopsakal karjamaal. Ammlehmad imetavad oma vasikaid 8 kuud ja edasi lähevad pullikesed eraldi karjamaale või aeda – sööma ikka sedasama rohelist karjamaarohtu suvel või siis silo ja heina talvel. Oluline on teada, et veis ei pea sööma teravilja selleks, et liha kasvatada.

Tervislik veiseliha
Nagu juba mainitud, söövad Liivimaa Lihaveise farmides kasvavad loomad vaid karjamaarohtu suvel ja selle konserveeritud versiooni (silo/hein) talvel. Isegi kui rohumaaveise liha on rasvane, mida see on harva, on see ikkagi tervislik, sest ainult rohusöötadest tekkinud rasv on inimorganismile tervislik, kuna sisaldab oomega-3-rasvhappeid (mida teraviljanuumal olnud veise lihas on vaid murdosa) ja muid kasulikke mineraalaineid ja vitamiine. Näiteks meie organismile väga vajalikku E-vitamiini (mille defitsiidiga seostatakse ka Eestis esimesel kohal olevate südame- ja veresoonkonna haiguste teket) on rohumaaveise lihas 6 korda enam kui teraviljanuumal olnud veiselihas. Oluline on ka ära märkida, et Liivimaa Lihaveise loomad on puhtad antibiootikumidest ja jääkproduktidest, mis tööstuslikus tootmises võib tähendada seda, et selleks, et veis teravilja paremini omastaks, söödetakse talle sisse suleliste sõnnikut või seebikivi ning see jõuab sealt hiljem ka inimese suhu.

Ninast sabani
Liivimaa Lihaveisele on oluline lihaveise väärindamine. See tähendab, et lähtume põhimõttest „ninast sabani“ ning tegeleme pidevalt uute lõigete katsetamisega. Seega on Liivimaa Lihaveise toodete ring võimalikult lai. Oluline on teada, et veisel on peale sise- ja välisfilee ka haruldaselt hea maitsega tükke nii esi- kui tagaosas. Näiteks veise esiosa lihastes on rikkalikult sidekudet, mille küpsedes lõhustub kollageen ja just viimane annabki lihale õige rikkaliku maitse. Samas kui veise tagaosas paiknevad suurepärased ahjuprae tükid, nagu näiteks endale kuju järgi nime saanud pähklitükk või välistükisilm. Mainimata ei saa jätta ka kondiga tükke, nagu kuulsa itaalia roa järgi nime saanud osso bucco või supikogu, millest saab lihtsalt valmistada imelist veisepuljongit.

Veiselihakuu Tartus
Just selleks, et tarbijaid teavitada veise erinevatest osadest ja nende loendamatutest valmistusviisidest, korraldab Liivimaa Lihaveis märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani Tartu restoranides rohumaa veiseliha tutvustava ürituse ehk veiselihakuu.  Veiselihakuu raames pakuvad parimad Tartu restoranid (Truffe, Meat Market, Werner, Cookbook, Atlantis, Volga, Vassilissa, Spargel, Vilde, Anna Edasi, Antonius) erinevaid roogi, mis on valmistatud Liivimaa Lihaveise toodetest. Restoranid on kujundanud oma nägemuse heast veiseliharoast, kasutades selleks erinevaid veise osasid ja lähtudes enda söögikoha suunitlusest.
Isu äratamiseks toome mõned näited. Atlantis pakub ühte väga erilist rooga - Liivimaa veiseliha confit´d võise ahjukartuli, grillitud paprika, marineeritud oliivide ja punase veini kastmega. Kusjuures roog on tehtud kahest erinevast veise osast ning kujundatud n-ö kingipakikesena, kus eriti pehmeks keedetud veisekaelaliha triumfeerib välistükisilma lõikude sees. Vene restoran Vassilissa aga pakub lehtšnitslit karetulipüree ja sooja Savoy-fenkoli-salatiga, musta anguse kirsipada ning marineeritud pullimune. Restoran Vilde seevastu pakub grillitud Liiivimaa Lihaveise steiki koos kartuli-kaalikavormi, suitsutomatite ning põldmarja-punaveini-kastmega.


NB! Lisaks ilmub peagi Toidutare.ee lehele ka huvitavaid retsepte veiselihaga.
 pilt pilt

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Kerli 06.märts 2012 10:45
Päris informatiivne. Käisin just mõni päev tagasi Sadamaturul ja vaatasin, et teie tooteid oli päris palju ja just igasuguseid huvitavaid tükke. Võtsin seekord välistükisilma ja leidsin ka teie leheküljelt huvitava ahjuküpsise retsepti. Kellel huvi siis vaadake lähemalt, leiab lahedaid retsepte küll - http://www.liivimaa-
lihaveis.ee/retsep-
tid
tiiu 29.veeb 2012 10:58
väga hariv lugemine, sain palju kasulikku teda veiseliha kohta.Olen suur veiseliha armastaja ja soovitan Liiviimaa lihaveise tooteid proovida. Saad kindla kvaliteediga liha ja kui tahad, siis infot ka tootja kohta.
maarja 29.veeb 2012 09:58
Retsepte?
1