Eestlased on suured sefiirisõbrad

Kas Sulle meenub, millal viimati sefiiri sõid? See on just see magus maitse, mis viis lapsepõ…
Kas Sulle meenub, millal viimati sefiiri sõid? See on just see magus maitse, mis viis lapsepõlves klassiekskursioonile Riiga või nädalavahetusel Tallinna Loomaaeda. Kindlasti paistis sel päeval päike ning rõõm oli veel suurem, kui sefiiripalu jagus ka paarile sõbrale.
Eestimaalased on terves Baltikumis kõige suuremad sefiirisõbrad ning eelmisel aastal söödi siinmail kuni 353 tonni sefiiri. Laima sai sefiiride populaarsusest suurt innustust ning tõi sefiiriperekonda kaks uut liiget: mahlase õuna maitsega sefiiri ning tumeda šokolaadiga kaetud õrna virsiku maitsega sefiiri.
Mahlaste õunte maitsega sefiir on kerge ja õhuline ning võib kuuluda näiteks kaalujälgija menüüsse, kuna see maiuspala ei sisalda rasva. Sefiiris sisalduvast õunapüreest saab keha aga vajalikke kiudaineid ning ainevahetust stimuleerivat pektiini. Oluline on teada, et sefiir koosneb pea täies ulatuses süsivesikutest, mis on mõistlikult tarbides organismile samuti vajalikud ja kergesti omastatavad.
Tumeda šokolaadiga kaetud virsikumaitselisele sefiirile võib kujutluspilti kasutades väljastada Eesti passi, kuna selle koostises olev agaraine pärineb Saaremaalt. Merevetikast saadavat sefiiri toorainet hakati Eestis tootma juba 1960. aastatel ning lisaks sefiirile kasutatakse seda näiteks marmelaadides või erinevates piimatoodetes.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa