Tassike kohvi ehk kohvi-
valmistamise viisid, erinevad röstid ja jahvatused

Kohvi juuakse juba peaaegu kõikjal maailmas. Olnud aastaid pigem Euroopa ja Ameerika lemmik, on nüüd nõudlus selle järele ka mujal maailmas, eriti kohvi päritolumaades. Igal maal ja rahvusel on oma maitse-eelistus, kuid kohvivalmistamise põhi-
tõed kehtivad kõikjal.
Selles artiklis keskendume sellele, kuidas kodus õigesti kohvi teha, kuidas valida valmistamisviisile sobilik jahvatus ja maitse eelistustele sobilik röst. Kohv ei ole valmis jook, selle maitse on valmistaja kätes.

KOHVIVALMISTAJA KULDREEGLID:
* vali meelepärane kohvi valmistusviis;
* muretse omale värske, sobiva jahvatus- ja röstimisastmega
kohv;
* tarvis on ka värsket fi ltreeritud kraanivett. Filtreerimist on
vaja seetõttu, et Eestis on valdavalt väga kare vesi;
* kasuta puhast kohviseadet;
* mõõda välja paras kohvikogus;
* serveeri kohe.

KOHVI VALMISTUSVIISID

Tassi- ehk “pätikohv” – kõige vanem ja Eestis enam levinud valmistusviis, kus kohvipurul lastakse tõmmata kuumas vees.



Filtermasinakohv – kohvifi ltri ja fi ltreerimismeetodi avastas 20. sajandi alguses koduperenaine Melitta Bentz väga proosalisel põhjusel. Ta polnud rahul mõrkja, sogase ja kohvipaksu sisaldava joogiga. Tänapäeva filtermasin on reeglina püsifi ltriga ning nõuab vaid kohvipuru, vett ja nupulevajutust. Hea filtrikohvi valmistamiseks on lihtne retsept: 1 liitri vee kohta 60–70 g kohvi. Kohvipuru tasub filtris lusikaga tasandada, et jook ühtlaselt kohvipurust läbi jookseks. Selleks, et vesi liiga kiiresti läbi ei jookseks, tuleb kasutada õiget kohvi jahvatusastet. Loodetavasti on kontorites möödanikuks muutunud ajad, mil kannutäis filtrikohvi seisis päevad läbi kuumal plaadil. Juba 20 minutiga on kohvi maitse hapniku ja kuumuse koosmõjul halvenenud ning jook on liiga kangeks auranud.

Presskannukohv on kui “pätikohvi” edasiarendus. Maitse ja lõhn on ääretult värsked ja aroomikad ning jahvatuseks sobib spetsiaalne jämeda jahvatusega presskannukohv. Tänu presskannu ehitusele on võimalik kohvipaks täielikult eraldada. Presskann võiks olla eelsoojendatud, kohvipuru mõõdetakse arvestusega, et iga inimese kohta oleks üks kohvilusikatäis (7–9 g) pluss üks lusikatäis n-ö kannu jaoks lisaks. Vesi peaks olema peaaegu keema tõusnud ehk siis 92–96 ºC. Kuna seda on raske mõõta, siis tasub veel lasta pärast keemaminekut veidi jahtuda. Liiga kuum vesi kõrvetab kohvipuru ja jook saab kibeda-mõru maitse. Enne presskannu kolviga katmist tuleb jook läbi segada. 4–6 minuti pärast võib sõela alla suruda ning presskannukohv on nautimiseks valmis.

Espesso ja espressopõhised joogid – aastal 1901 patentis L. Bezzerra esimese espressomasina. Eesmärk oli pakkuda kvaliteetset ja kanget kohvi, mida rüübata vaid imepisikese tassi jagu. Espresso on teisisõnu survekohv, kus vesi surutakse 9-atmosfäärise surve all läbi tihedalt kokku pressitud kohvipulbri. Sellise meetodi puhul eralduvad jooki ainult parimad lõhna- ja maitsekomponendid ning kohvi pinnale ilmub vähemalt 3 mm paksune kiht punakaspruuni vahtu ehk crema’t. Crema peab olema tihe ja püsiv, vastasel juhul pole jooki õigesti tehtud. Espresso valmib tumeda espressoröstiga espressoubadest, mis võrreldes fi lterkohviga jahvatatakse oluliselt peenemaks. Klassikaline Itaalia espresso sisaldab peaaegu alati kvaliteetset Robustat, mis tagabki tiheda, paksu, püsiva crema. 1 espressotassi jaoks on piisav 8 g jahvatatud kohvipulbrit.

Käpamasin on eelkõige kohvikute ja baaride jaoks mõeldud. Kohvivalmistamine toimub sellel juhul käsitsi – alates kohviubade jahvatusest ja pulbri doseerimisest kuni piima vahustamiseni. Seega on oluline barista professionaalsus.

Täisautomaatne kodukasutuseks mõeldud espressomasin valmistab espressot ja espressopõhiseid jooke, nagu cappuccino ja caffè latte, ühe nupulevajutusega, kuid tehnoloogia on sama, mida kasutaks baristagi.

Uusimaks mugavaks leiutiseks on kapselkohvimasin. Joogi valmistamiseks täida veeanum värske veega, sisesta masinasse eeljahvatatud naturaalse kohviga vaakumpakendatud kapsel ning vajuta nuppu. Õige doseeringu ja jahvatusastmega kohv kapslis tagab ühtlaselt hea kvaliteedi igal valmistamiskorral.

RÖSTIMINE
Kohvi maitse, hapukus, magusus, mõrudus, täidlus ja järelmaitse sõltuvad nii kohvisegus kasutatavatest oasortidest kui ka õigest röstimisastmest ehk teisisõnu kohvi röstimisajast ja -temperatuurist. Röstimisel suhkrud kohvioas karamellistuvad, muutes ühtlasi ka kohvioa tumedamaks. Röstimise eesmärk on leida kohvisegule õige röstimisaste, et mõrudus, magusus ja happesus oleksid parimas tasakaalus. Tihti arvatakse ekslikult, et mida tumedamaks röstitud oad, seda enam on neis kofeiini.
Pauligi röstimisskaalal on viis röstimisastet:
1) väga hele;
2) hele;
3) keskmine;
4) tume;
5) väga tume.

Üldistatult võib öelda, et heledama röstiga kohv on happelisem,
tumedama röstiga kohv magusam ja mõrkjam.

JAHVATUS
Kuna kohvijooke valmistatakse eri seadmete ja meetoditega, on aromaatse joogi saamiseks vaja sellise jahvatusega kohvipulbrit, mis just valitud valmistusmeetodile sobib. Mida pikem on vee kokkupuude kohviga, seda jämedam peab olema jahvatus. Nii ongi kõige peenem espressojahvatus, sest jook jookseb tassi kõigest 20 sekundiga. Skaala teises otsas on jämeda jahvatusega presskannukohv, mis tõmbab kannus 4–6 minutit. Sobiva jahvatuse leidmiseks jälgi tingmärke pakendil. Mõnede kohvide jahvatusastmed võimaldavad erinevaid valmistusviise.

KOHVISÕPRADE LEMMIKRETSEPTE VAATA SIIT:
Kümne minuti tiramisu
Kohvi-kookosebrülee 
Kohvimarinaadis ribid
Lõheliblikad mokakastmes
Moka-aroomivõi
Porgandi-plaadikook toorjuustuglasuuriga
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa