Õige toiduvalikuga võidad stressi!

Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab. Stressiga peab võitlema, sest stressihormoonid avaldavad halba mõju kõigile elunditele, enim aga südamele. Õige toiduvalik aitab sellest kõigest hoiduda, kirj
Lühiajaline stress võib mõnikord olla isegi hea ja normaalne nähtus, mis parandab keha füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub see organismile hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!"Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas. Stressiseisund aga energiavajadust ei suurenda, seega kipub inimestel, kes söömisega end lohutavad, kehakaal kergesti suurenema," hoiatab teadlane.Stress ja suhkur kokku ei sobiPeamine reegel võitluseks stressiga kõlab: vähe suhkrut, võimalikult vähe suhkrut!
"Oma süsivesikud tuleks kätte saada täisteraviljasaadustest: leivast, pastast. Rohkelt tuleb süüa puu- ja juurvilju ning otsustavalt piirata nn kõvade rasvade tarbimist," ütleb Voutilainen.Rafineeritud suhkrut sisaldavaid toite süües hakkab veresuhkru tase üles-alla hüppama, see aga põhjustab peavalu, näljatunnet, peapööritust ja roidumust. Samuti takistab rohke suhkrusöömine ajule oluliste mineraalide kroomi ja magneesiumi imendumist. Kuidas koostada stressivastast menüüd1. Tugev stress kahjustab tunduvalt soolestiku floorat. Seepärast tulekski kõhuhädade vältimiseks tarbida rohkelt  elusate mikroorganismidega (Lactobacillus, Bifidobacterium, Enterobacter) rikastatud kodumaiseid piimatooteid (jogurteid, keefirit). Need on kasulikud ka antibiootikumikuuri järel, sest suurendavad B-rühma vitamiinide imendumist, vähendavad kõhulahtisust, kiirendavad seedimist. 2. Söö kiudainerikkaid toiduaineid. Kiudainerikas toit annab kiiresti küllastustunde,  reguleerib ka seedimist ja vere lipiidisisaldust. Parimad kiudaineallikad on kaerakliid ja õunad, nisukliidel kolesterooli langetavat toimet ei ole. 3. Joo rohkelt vett ja  piima. Meie poodides müüdav rasvatu piim pole kahjuks kaltsiumiga rikastatud nagu Soomes ja on peaaegu vitamiinivaba. Kooliealiste toidulaual peaks niisugune jook lausa keelatud olema. 4. Söö rohkelt tsinki sisaldavaid toiduaineid: mereande, täisteraleiba, pähkleid, seemneid, mune.5. Hoolitse, et saaksid toiduga piisavalt magneesiumi. Selleks söö rohelisi lehtköögivilju, tomateid, greipe, porgandeid, seemneid, pähkleid. 6. C-vitamiin aitab organismil stressiga võidelda. Selleks söö rohkelt tsitruselisi, kapsast, spargelkapsast ning kodumaiseid marju (maasikaid, mustikaid). 7. Stressiga toimetulemiseks peab toit sisaldama ka B-grupi vitamiine. Selleks söö täisteratooteid, jogurtit, nädalas vähemalt kord mõnd rooga maksast. 8. Sojatooted sisaldavad rohkelt paljusid väärtuslikke vitamiine ja mineraalaineid, seepärast lülita ka need oma igapäevasesse menüüsse. Loe lisa ajakirjast Naised www.naistemaailm.ee  
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa