Uudiskiri Instagram Facebook
 
Toit ja tervis

Suhkru sõidutaja

Toit ja tervis

Suhkru sõidutaja

Triinu Entsik-Grünberg Tervis Pluss
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Fotolia
Kroom on ülitähtis komponent suhkru ja rasvade ainevahetuses, kuid seda leidub toidus nii napilt, et enamik inimesi kannatab kroomipuuduse all.
Kroomil on eri vorme, mõned inimesele lausa eluohtlikud (kuuevalentne kroom). Samas võib osa vorme päästa ka inimelusid. Inimesele kasulik vorm ehk kolmevalentne kroom on mitmekesise toidusedeli järgijale igapäevane mikromineraal. Seda leidub toidus siiski sedavõrd vähe, et enamik inimesi kannatab pidevalt kroomipuuduse käes isegi rikkaliku toidulaua korral.

Kroom on ülimalt tähtis komponent suhkru ja rasvade ainevahetuses. Ta aitab viia veresuhkrut ehk glükoosi vereringlusest rakkudesse, et selle abil rasvadest, süsivesikutest ja proteiinidest energiat toota. Kroom stimuleerib rasvhapete ja kolesterooli sünteesi, mis on olulised aju toimimisel ja keha teistes protsessides. Kroom aktiveerib paljude ensüümide tootmist, mida on omakorda vaja organismi eluks vajalikeks keemilisteks protsessideks.

Kroomi manustamine aitab parandada glükoositaluvust Turneri sündroomiga inimestel. Samuti on kroom oluline insuliini ainevahetuses. Insuliin on hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust ja korraldab rasvade ja proteiinide andmevahetust. Usutakse, et kroom võib aidata leevendada insuliiniresistentsust ning seeläbi on võimalik mõjutada diabeedi ravimiseks vajalike ravimite tüüpe ja koguseid. Ka võib kroom aidata kontrollida vere suhkrusisaldust ja vältida diabeedi väljakujunemist täiskasvanueas. Kroomi sisaldavast keemilisest ühendist kroompikolinaadist võib abi olla atüüpilise depressiooni korral, mille tunnusteks on näiteks söömahood, tavapärasest sügavam uni, kergesti ärritumine ja agressiivsus.

Kroomipuudus
Kroomidefi tsiit võib mõjutada insuliini võimet reguleerida vere suhkrusisaldust. Nagu öeldud, on üks kroomipuuduse avalvajalik dumise viise vähenenud glükoositaluvus. Vanematel inimestel avaldub see sagedasti II tüüpi diabeedina ja imikutel energiapuudusena. Kroomipuudust iseloomustavad insuliiniresistentsus, hüperglükeemia (vere suur suhkrusisaldus ehk happemürgistus) ja lipiidide ainevahetuse häired. Kroominappus võib põhjustada kolesteroolisisalduse suurenemist veres ja seeläbi kõrgvererõhktõbe. Suure kroomipuuduse korral on täheldatud koordinatsioonihäireid ja kaalukaotust.

Kroomipreparaatide võtmisel ei ole suuri kõrvalmõjusid, siiski võib rohkete kroomiannuste tarvitamine põhjustada näiteks nahaärritust. Et organism omastab kroomi üsna vähe ja samas eritab seda palju, pole kroomimürgistused sagedased. Kroomi lisamanustamine võib parandada diabeediravimite toimet sedavõrd, et välja võib kujuneda hüpoglükeemia ehk vere liiga väike suhkrusisaldus.

Kui palju on kasulik?
Kroomisisaldus meie igapäevases toidus on Eestis ja meie naaberriikides üks maailma väiksemaid. Sellest hoolimata on arstide soovitatavad ja lubatavad päevased kroominormid tervel inimesel väikesed, 50–200 mikrogrammi. Ameerika Ühendriikide normid on tunduvalt suuremad: praegu uuritakse 200–1000mikrogrammiste päevaste annuste mõju. Kaalulangetajatel lubatakse kroomi toidulisandina manustada 300–600 mikrogrammi ööpäevas. Masenduse ravis on saadud häid tulemusi 600mikrogrammise annuse puhul ööpäevas. Loodetavasti teadvustatakse ka meil kroomi tähtsust ja meie regiooni iseärasusi ning vaadatakse peagi üle üldised soovitused organismi kroomivajaduse rahuldamisel.

HEA TEADA!
Kust saab kroomi? Kroomi leidub töödeldud lihas, täisteratoodetes, teraviljas, vürtsides (must pipar, tüümian), seentes, pruunis suhkrus, kohvis, tees, õlles, spargelkapsas ja maitseainetes. Parim kroomiallikas on õllepärm. Köögi- ja puuviljad ning enamik töödeldud ja rafi neeritud toiduaineid sisaldab kroomi aga väga vähe.

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Rooskapsad sinepises koorekastmes

Argitoidud
Rooskapsad sinepises koorekastmes