Uudiskiri Instagram Facebook
 
Toit ja tervis

Supertoit – eksootiline või kodumaine?

Toit ja tervis

Supertoit – eksootiline või kodumaine?

Tervis Pluss
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Fotolia
Superfoodi nime kannab toit, mis sisaldab rikkalikult kasulikke aineid. Kas vajame eksootilisi supervilju või saame kõik tarviliku hoopis paremini kätte, süües tasakaalustatult kodumaise väega toitu?
Arutlevad toitumisnõustaja Kristel Uibo, Eesti Maaülikooli aiandusprofessor Kadri Karp, Tartu Ülikooli kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk ja herbaatik Irje Karjus.


Kodumaiste kiituseks:

Kadri Karp:
+Toiduks tarvitatavad eksootilised seemned ja viljad on tervislikud, aga seda nimekirja võime jätkata viinamarjade, mustikate ja palju muuga. Ainult mõne supertoidu eelistamine pole organismile hea.
+ Enda ergutamine supertoiduga on seotud usuga. Hea enesetunde saame aga eelkõige mõistlikult ja mitmekesiselt süües. Siis on meie organism tasakaalus ja saame energiat hoopis olulisemast – armastusest, perekonnast, suhetest sõpradega, loodusest, hobidest.
+ Välismaiste supertoitude populaarsus on seotud nende suurepärase reklaamiga, lisaks on kahetsusväärselt levinud arusaam, et kohalik tavapõllumajandus toodab kahtlase väärtusega toitu. Meie maasikakasvatajal ei ole võimalik teha samasugust reklaami, nagu teeb välismaine.

Liidia Kiisk:
+ Toiduaine peab olema eelkõige värske ja kvaliteetne. Kõik toiduained täiendavad üksteist. Siiski ei saa nimetada neist ühtegi supertoiduaineks, kuna arvestus käib saja grammi kohta – sööme kas vähem või rohkem. Näiteks kui sajas grammis sidrunis on 40 milligrammi C-vitamiini, siis sajas grammis petersellis 150 milligrammi, seega üle kolme korra rohkem! Aga me ju ei söö neid võrdsetes kogustes, peterselli lisame toidule vaid 1–2 grammi. Iga toiduaine sisaldab keskmiselt üht, kaht või kolme väärtuslikku toitainet.
+ Teine on olukord mõne haiguse korral. Siis on eriti oluline nii toitude toitaineline koostis kui ka see, kuidas seedeelundid toite omastavad.
+ Mõnel juhul võivad supertoidud olla isegi kahjulikud, koos teatud ravimitega võivad nad mõjutada vere hüübimist või toimida allergeenidena. Kroonilise neeruhaiguse korral ei sobi valkude ja rasvade liigtarbimine, piirata tuleb mineraalainete kaltsiumi ja fosfori, samuti naatriumi ja kaaliumi sisaldust menüüs.
+ Kodumaiseid supertoiduaineid, millega oleme tegelikult rohkem harjunud, on väga palju. Sageli unustame meie endi metsades kasvavad mustikad, jõhvikad, vaarikad, murakad. Väga kasulikud on ka mustad sõstrad, ploomid, kirsid, arooniamarjad, pähklid ja seemned, idandid, maitsetaimed, aga ka mitmesugused kapsasordid, kõrvits, kaalikas, porgand, peet ja kartul.

Kristel Uibo:
+ Ka meil Eestis on oma supertoidud, nagu rohelised taimed, metsamarjad, kibuvits, astelpaju, õietolm, kanepiseemned jpm. Eestimaised rohelised lehed sisaldavad palju mineraalaineid ja vitamiine ning mõni on võimsam kui välismaine supertoit. Soovitan proovida rohelist smuutit ja lisada oma igapäevamenüüsse rohkem rohelisi rohttaimi.

Irje Karjus:
+ Kui sööme toitu, mis kasvab samas keskkonnas, kus oleme kasvanud meie, mida on harjunud sööma meie esivanemad, siis me teame ja tunneme ning võtame ta ruttu omaks – organism omastab selle kergemini. Meil on rakumälu meid ümbritseva toidu kohta. Lisaks pakub toit, mis on kasvanud meie elupaigale omastes aastarütmide erisustes, palju enam kui võõrsil kasvanu.
+ Meie taimed on kontsentraadid, sest nad peavad säilima üle talve ja nendesse on salvestunud toitained, mis võimaldavad neil seda teha. Selle toiduga saame ka meie selle varu, mis aitab uinuva talvise aja kergemini üle elada.
+ Meie oma supertoit on näiteks tatar, mis sisaldab piisavalt toitaineid, et organism saaks olla tugev, mõjutades lihaskonda ja skeletti. Kui lisada toidule rohelisi taimi või taimejahu, saame sealt puuduva magneesiumi ja “elusaine”, tugevdamaks verd. Taimede seemned ja idud annavad meile elujõu arenguks ja edasiminekuks. Õietolm meega paneb organismi terviklikult toimima. Säilivad juured ja juurikad, näiteks porgand, maapirn, kaalikas, peet, võilill, hanijalg, kikkaputk jm, tagavad soolestiku bakteriaalse tasakaalu, nii et see kohandub meie keskkonna bakteritega. Juured on seotud meie oma juurtega, tundega, kes ja kust me oleme. Puuviljad ja marjad, kasvades maapinnast kõrgemal, toidavad närvisüsteemi, annavad mõttelendu ja kergust tegutsemisse. Inimene ei ole mitte ainult füüsiline keha, vaid hingeline ja vaimne olend, seega oma maa supertoiduga saame toita peale keha ka oma hinge ja lisada vaimujõudu.




Eksootiliste kiituseks:
Kristel Uibo:
+ Meie tervis ja reipus sõltuvad suures osas toitumisest. Tervist seostan kehas tuntava nauditava kerguse, mõnusa tuju, selge teadlikkuse, piisava jõu ja energiaga. Üheks lisaenergia saamise võimaluseks on lisada menüüsse väetoite ehk superfoode.
+ Väetoiduained mõjutavad peamiselt üldist energiataset, meeleolu ja organismi haigustele vastupanu võimet. Supertoiduained pakuvad tõhusat lisa inimestele, kelle igapäevamenüüs pole regulaarselt piisavas koguses tasakaalustatud ja mitmekesist toitu ja kes ei soovi tarbida toidulisandeid purgist. Paljud eelistavad supertoite sellepärast, et neid on mugav kasutada – supilusikatäie väetoidu sisse mahub suur hulk kehale vajalikke toitaineid looduslikul kujul.
+ Nii välismaised kui ka meie kohalikud supertoidud sisaldavad fütotoitaineid, aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid, antioksüdante jm. Aina populaarsemad on toorkakao, nisuorasepulber, jaanikaun, mesquite, assai-, goji-, inka-, mooruspuumarjad, kanepi-, chia-, aprikoosiseemned, luukum, vetikad jpm.
+ Näiteks chiaseemnetes on rohkelt oomega-3-, -6-, -9-rasvhappeid, klorellapulbris A-, B12-, C-, E-vitamiini, rauda, kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi. Gojimarjades peitub 21 mineraalainet, 18 aminohapet ning palju antioksüdante. Inkamarjad sisaldavad ohtralt fosforit, kaaliumi, C-vitamiini ja biofl avonoide. Mooruspuumarjades on palju karotenoide, kiudaineid, rauda, kaltsiumi ning B2-, B3-, C- ja K-vitamiini. Jaanikaun sobib hästi asendama suhkrut, sest sisaldab nii sahharoosi, glükoosi kui ka fruktoosi, jaanikaunajook on hea kakao ja šokolaadi asemel.

Liidia Kiisk:
+ Mõned kodumaised ja ka välismaised toiduained on juba ajalooliselt rohkem tunnustust pälvinud ja neile on omistatud tervendavaid omadusi. Kui nad tervisehäireid ei põhjusta, siis võib neid süüa ja nii oma toidulauda rikastada.

Irje Karjus:
+ Välismaise toidu söömine teatud kogustes uudishimu või muu himu rahuldamiseks on hea. Inimene tahab nautida ja seda peab ta saama, sest nautides kasvab õnnetunne, kuigi tihtipeale kompenseerime paljud oma hinge ihad toiduga.

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Rooskapsad sinepises koorekastmes

Argitoidud
Rooskapsad sinepises koorekastmes