Fosfor, kaltsiumiga mestis

Allikas: Tervis Pluss Autor: Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi peaproviisor
Kui rääkida luude ja lihaste tervisest, ei ole tõenäoliselt kellelegi võõrad ained ei magneesium ega kaltsium. Vähe aga teatakse, et nende mõju oleks küllaltki kahvatu, kui kõrval ei oleks fosforit.
Milleks vaja? Üldistatult: organism vajab fosforit hammaste ja luude moodustamiseks. 80% keha fosforist asub luudes. Uuringud näitavad, et ainuüksi kaltsiumi abil ei ole võimalik luua tugevaid luid ja kudesid, vaid see mineraalaine vajab mõjule pääsemiseks enda kõrvale fosforit.

Fosfor on keha fosfaatide allikas, mis tagab organismile piisava ja stabiilse energiataseme. Samuti aitavad fosfaadid sünteesida proteiine, rasvu ja süsivesikuid. Oma osa on neil ka lihaste toimimises ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu säilitamises kehas. Fosfor stimuleerib ka osade hormoonide tootmist ning tagab musklite, sh südamelihaste regulaarse ja sujuva töö.

Fosfor aitab kiirendada keha paranemisprotsesse, ennetada ja ravida osteoporoosi ning muid luuhaigusi, näiteks rahhiiti ning laste kängu jäänud või aeglast kasvu. Fosfor aitab hoida meeled ärksana ja mõistuse teravana.

Lisaks võimaldab fosfor seedida ribofl aviini ehk B2-vitamiini ja niatsiini ehk B3-vitamiini, mida organism vajab aminohapete ja rasvade töötlemiseks. Samuti aitab fosfor edastada närviimpulsse ja väljutada neerude kaudu tõhusamalt jääkaineid.

Kuidas võtta? Üle poole luude koostisest moodustavad fosfaadid ja väiksemal määral kasutab organism neid ka kudede ja kehavedelike säilitamiseks. Kaltsiumi ohter manustamine toidulisandina võib takistada fosfori imendumist organismis. Uuringud on näidanud, et kui naised võtavad osteo poroosi ennetamiseks või raviks 1000–1500 mg kaltsiumi päevas, võib see endaga siduda isegi kuni 500 mg fosforit, mistõttu organism ei saa seda enam kätte. Paljudele ei pruugi see olla probleem, küll võib see aga mõjutada naisi vanuses üle 60 aasta, kelle igapäevane toidusedel sisaldab soovituslikust vähem fosforit. Seetõttu moodustub justkui nõiaring, kus toidulisandist ei ole suurt kasu, kuna see blokeerib ära kehas leiduva fosfori, mis on hädavajalik, et luumassi taastoota. Seega tasub toidulisandeid valides eelistada neid, milles peale kaltsiumi on ka fosforit.

Kus leidub? Fosforipuudust esineb küllaltki harva, kuna seda leidub rikkalikult mitmetes toiduainetes. Fosforit on ohtralt isegi toidu maitse- ja lõhnaomaduste säilitamiseks mõeldud lisaainetes. Ehk kui tavaliselt on mure, et töötlemisel kasulikud ained toidust kaovad, on asi fosfori puhul vastupidi. Näiteks toidusedel, milles rohkelt rämpstoitu, võib sisaldada liiga palju fosforit, mis omakorda mõjutab keha võimet kaltsiumi töödelda. Samuti on uuringud näidanud, et D-vitamiin suurendab fosfori tõhusust ja magneesium aitab kaasa selle imendumisele.

Nii kaltsiumi kui ka fosforit leidub loomulikul kujul piimatoodetes, kuid samas enamik kaltsiumiga toidulisandeid või sellega rikastatud toiduaineid ja jooke fosforit ei sisalda. Terves inimkehas leidub umbes 500–650 mg fosforit. Soovitatav päevane fosforikogus peaks olema 800–1200 mg. Tuleks arvestada, et sama palju, kui manustame kaltsiumi, peaksime võtma ka fosforit.

Kui tekib defi tsiit. Fosforidefi tsiidi tõenäosus on suurem dieeti pidades, kui süüakse vähem ja välditakse töödeldud toiduaineid. Fosforipuudus võib tekitada tervisevaevusi, nagu üldine nõrkus, ärevus ja kerge ärrituvus, luustiku probleemid, väsimus, ebaregulaarne hin gamine, tuimus, naha tundlikkus, stress, hambahädad, värinad ja kehakaalu muutused. Samuti võib see põhjustada glükoositalumatust, südame rütmihäireid ja hingamisraskusi. Nagu ka kaltsiumi puudus, viib fosfori vähesus organismis luukaoni. Fosfori toksiliselt kõrge tase organismis on üsna ebatõenäoline, kuna neerud kontrollivad fosforisisaldust organismis küllaltki tõhusalt ja väljutavad üleliigse koos jääkainetega. Toksilisteks nähtudeks on lihaste tõmblemine ja krambid.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa