Foolhape hoiab mälu korras

Autor: Prof Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar
Foolhape hoolitseb rakkude uuendamise, mälu ja vereloome eest, seda on hädasti vaja ka loote normaalseks arenguks.



Just taimelehed olid need, millest eraldati kehvveresuse vastu aitav aine ehk foolhape (nimi tuleb ladinakeelsest sõnast  folium – leht). Muutunud toitumisharjumuste ja toiduvalmistamisvõtete tõttu on see lihtne ühend nüüdisajal oluline tegija nii rasedusperioodil kui ka kogu inimese elu jooksul.

Kust saame?

Foolhapet leidub nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduainetes. Parimad allikad selle omastamiseks on lehtköögiviljad (salat, till, petersell, spinat, roheline spargel), kaunviljad (oad, herned, läätsed), lillkapsas, mustad sõstrad, tsitruselised. Seeneriigi esindajatest on foolhapet rohkesti pärmis, loomsetest toodetest aga maksas, lihas ja neerudes.

Foolhappe imendumist pärsivad sigaretid, alkohol, kohv ja mitmed ravimid (nt mitmed suu kaudu manustatavad rasestumisvastased vahendid). Aedviljade keetmisel laguneb foolhape kergesti, järelikult on hea, kui osa lehtköögivilju söödaks salatina toorelt. Et olulise hulga imenduvast foolhappest toodab seedekulgla mikrofloora, siis häirivad kõik mikrofloorat hävitavad tegurid (nt antibiootikumid) organismi foolhappega varustamist. Foolhappevarusid jätkub inimorganismis 1-3 kuuks.

 

Kas puudujääk on üldse võimalik?

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul selle ühendi puudust üldiselt ei esine. Defitsiit kujuneb aga alkoholismi ja alatoitluse korral, samuti fenobarbitaali, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite, sulfanüülamiidpreparaatide, krambivastaste ravimite ning leukeemiaravimi (metotreksaadi) tarvitamisel. Foolhappe vaegust on täheldatud ka pikaajalise epilepsiaravimite võtmise korral. Mõningane puudus võib tekkida ka rasedatel ja rinnaga toitvatel imetavatel naistel, sest foolhappevajadus on siis suurenenud. Foolhappedefitsiit raseduse esimese 12 nädala jooksul võib põhjustada lootel selgroolõhe teket ja häireid suulae kujunemises.

Foolhappedefitsiidi tunnused on ärrituvus, kõhulahtisus, tõsise puudujäägi sümptomid aga mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suurpunalibleline kehvveresus, harvem suunurkade haavandid ja keelepõletik. Nimetatud kehvveresuse põhjus on DNA-sünteesi aeglustumine, mis pärsib punaliblede normaalset kujunemist - moodustuvad ebaloomulikult suured ja kergesti purunevad punased vererakud. Foolhappe kestev puudujääk tingib närvitalitlusega seotud vaegusi, mida enamasti iseloomustab ka organismi jaoks probleemse aminohappe homotsüsteiini liiga suur hulk.

 

Mis on kasulik?

Naised peaksid päevas saama 0,3-0,5 mg ja mehed 0,35-0,5 mg foolhapet. Foolhapet tuleks kasutada koos C-vitamiiniga, pantoteenhappe, biotiini, B12-vitamiiniga, tiamiini, riboflaviini ja püridoksiiniga. See tagab, et vastavate ainevahetusprotsesside biokeemiline mõjutamine on süsteemne nii rakkude, kudede kui ka organismi tasandil. Alati peab foolhapet tarvitama koos B12-vitamiiniga! Arvestama peab seda, et foolhappepreparaadid on valgustundlikud.

 



 

Miks on vaja foolhapet?

·      hädavajalik nukleiinhapete (DNA ja RNA) ning mitmete aminohapete sünteesiks;

·      ajukoe talitluseks ja erütrotsüütide arenguks;

·      soolhappe normaalseks tekkeks maos;

·      järglaste normaalseks kehaliseks ja vaimseks arenguks nii looteeas kui ka pärast sündimist.

 Foolhappe normid Naised: 0,3–0,5 mg päevas Mehed: 0,35–0,5 mg päevas Ohutu foolhappe päevane üldkogus täiskasvanule: kuni 0,8–1,0 mg (toit pluss mujalt saadu)
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
varr 30.juuli 2008 08:35
Tõeliselt hea marinaad, kasutasin seda kitselihaga ja tulemus oli väga maitsev.
Õuemiisu 12.sept 2006 09:20
Väga mõnus (parem kui seasisefilee),samuti olen teinud lamba sisefileed
1