Punaste vererakkude isand

Autor: Prof Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar
B12-vitamiini vajab inimene küll kõige vähem, kuid ilma selleta ei arene normaalselt vererakud ega toimi närvisüsteem.



See, et toidule pooltoore maksa lisamine aitab verevaeguse all kannatajaid, on teada üle 150 aasta. Ent alles eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel õnnestus puhtal kujul eraldada verevaegust vältiv ühend, mis sai ristitud B12-vitamiiniks (kuulub koobaltit sisaldavate bioaktiivsete ühendite kobalamiidide perekonda).

 

Kust saame?

B12-vitamiini leidub valdavalt just loomset päritolu toiduainetes. Vähesel määral sünteesib vitamiini jämesoole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine. Parimad allikad B12-vitamiini omastamiseks on loomsed subproduktid (maks, neerud, süda), mitmed kalaliigid (lõhe, sardiinid, makrellid), erinevad veteelanikud (krabid, karbid), mitmesugused piimatooted, munad, veretoidud (verivorst, verikäkid). Rohkesti on seda ühendit ka ajus, kuid prioonhaiguste hirmus on aju sisaldavate toitude tarvitamine tugevalt kahanenud. Vähesel määral saame ühendit ka pärmidest ja söödavatest vetikaliikidest.

Et viimatinimetatud toiduained moodustavad meie menüüs tühise osa, siis arvestatavad B12-vitamiini allikad need ei ole. Kõnealuse vitamiini imendumine võib tekitada mõnedele inimestele probleeme, sest see vajab maorakkudes toodetavat nn liitvalgulist sisemist abifaktorit ja piisavalt kaltsiumi. B12-vitamiini põhitagavarad inimorganismis on maksas. Ühendit on rohkem ka luuüdis, neerudes, kõhunäärmes, südames ja ajus. Kobalamiide väljutatakse organismist põhiliselt uriiniga, pisut ka tahkete väljaheidetega. Et inimene on segatoiduline, siis peabki ta põhiosa vitamiinist saama toiduga. Näiteks taimtoidulistel loomadel katab kõnealuse vitamiini vajaduse ainuüksi seedekulgla mikroobide tegevus. Kiskjad aga saavad kogu tarviliku B12-vitamiini saakloomade lihast.

Kas puudujääk on üldse võimalik?

Tervislike eluviiside ja kestva normaalse toitumise puhul selle ühendi vaegust üldiselt ei teki. Põhjuseks on asjaolu, et B12-vitamiini väga väikese päevase vajaduse tõttu peab tema varu inimorganismis piisavalt kaua vastu. Tuleb aga silmas pidada, et vitamiini imendumist pärsivad soolestiku siseparasiidid, rohke alkohol ja kohv, samuti sigaretid, suu kaudu võetavad rasestumisvastased preparaadid, mao alahappesus, vitamiini imendumist soodustava sisemise faktori alaproduktsioon (eeskätt just vanuritel), kaltsiumi ja raua vähesus toidus, lahtistite liigkasutamine ning seedekulgla bakterkoosluse järjepidev hävitamine antibiootikumidega. B12-vitamiini vajadus on veidi suurem rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel.

B12-vitamiini puuduse esmatunnused on üldine nõrkus, ärrituvus, mälulüngad, naistel ka menstruaaltsükli häired. Sügava vaeguse sümptomid on neuropaatia, skisofreeniale sarnased tunnused, seljaaju teatud liiki degeneratsioon, pahaloomuline kehvveresus ja erütrotsüütide mõõtmete liigsuurenemine, huulte valulikkus ja pragunemine, keele kuivus. Närvikahjustused tulenevad B12-vitamiini defitsiidi korral suuresti sellest, et seda vitamiini koos foolhappega on vaja närvikiude ümbritsevate katete ehk müeliinümbriste sünteesiks. B12-vitamiini ja foolhapet on tarvis ka erütrotsüütide normaalseks arenguks. Nende ühendite samaaegne defitsiit tingib suuremõõtmeliste erütrotsüütide tekke, mis on tuntud kui megaloblastiline aneemia.

Mis on kasulik?


B12-vitamiin on esirinnas just tarbitavate koguste vähesuselt. Nii vähe ei vaja inimorganism ühtki teist vitamiini! Nii naised kui ka mehed peaksid B12-vitamiini saama 0,003-0,004 mg päevas. Vitamiini imendumist pärsivad mitmed antibiootikumid, sigaretid ja liigne alkohol. B12-vitamiini peaks tarvitama koos foolhappe, C-vitamiini, inositooli, püridoksiini, kaltsiumi, raua ja kaaliumiga. See komplekt tagab ainevahetusprotsesside süsteemse biokeemilise mõjutamise nii rakkude, kudede kui ka kogu organismi tasandil. Seda ühendit ei tohiks kunagi kasutada ilma foolhappeta.

Ohutud piirid

Biokeemilis-kliinilise süsteemse tippinfo põhjal on ohutu B12-vitamiini päevane üldkogus (toit pluss mujalt saadu) täiskasvanu jaoks kuni 0,1 mg. Kõige uusimad uuringud lubavad ka mõnevõrra suuremaid koguseid (kui tarbitakse suu kaudu). Seda aga kindlasti vaid ravinäidustuste korral, kõnealust ühendit ei või koguda "igaks juhuks tagavaraks"! Pikka aega liiga suurte koguste kasutamise kõrvalnähud võivad olla naha allergilised reaktsioonid (nõgeslööve).

 

 

Miks on vaja B12-vitamiini?

 

·      punaste vererakkude (erütrotsüütide) normaalseks arenguks ehk vereloomeks;

·      närvikiudude ja naha häireteta toimimiseks;

·      südame- ja veresoonkonnahaiguste ning neuroloogiliste haiguste olulise riskiteguri - aminohappe homotsüsteiini suure liigsuse vältimiseks.

 

 

 B12-vitamiini normid

Naised: 0,003-0,004 mg päevas

Mehed: 0,003-0,004 mg päevas

Ohutu päevane üldkogus täiskasvanule kuni 0,1 mg (toit pluss mujalt saadu)
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
iduidu 24.nov 2007 21:24
tundub isuärätavalt!
aiki 15.okt 2006 23:53
Armastan väga sibulapirukat. Proovin homme järele.
Foxike 15.okt 2006 14:22
Tundub väga isuäratav! Proovin kiiremas korras ära. F.
pirp 15.okt 2006 09:47
väga maitsev
1