H-vitamiin korrastab rasvade ainevahetust

Autor: Prof Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar
H-vitamiini on vaja rasvhapete sünteesiks, aga ka juuste hüvanguks.

Kuigi biotiini (tuntud ka kui H-vitamiin, koensüüm ööpäevase vajaduse kohta oli alles mõni aeg tagasi info veel üsna lahtine, siis nüüd pälvib ühend aina enam tähelepanu. See on igati õigustatud, sest tegu on mitmekülgse vitamiiniga, mida inimese keharakud üldse ise ei sünteesi ja mida toodavad vaid bakterid, pärmid ja mõned taimed. Biotiini tähtsust toonitab ka tema nimetus, mis viitab kreekakeelsele sõnale bios (elu).


Kust saame?

Parimad H-vitamiini omastamise allikad on maks, neerud, sooled, munarebu, pärm, mitmesugused seened, kaunviljad (sojaoad, herned, läätsed), teraviljad (kaer, oder, nisu, rukis, mais), jämedast teraviljajahust tooted (täisteraleib, sepik), teraviljade idandid, täispiim, tomat, artišokk, pähklid (kreeka ja kašuu), mandlid, lillkapsas.

Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu lõhustamisel seedekulglas jääb järele biotiini ja aminohappe kompleks, kindla ensüümi toimel eraldub sellest lõpuks vaba biotiin. Vaba H-vitamiin imendub peamiselt peensoole ülaosast. Meie seedekulglas elutseb ohtralt baktereid. Ka nemad sünteesivad H-vitamiini, kuid nende biotiin jääb enamasti seotuks ja sellest imendub vaid 8-15protsenti.

Biotiini imendumist pärsivad liigne alkohol, parkaineterikkad toiduained, antibiootikumid ja toores kanamuna, täpsemalt munavalge valk avidiin. Avidiin seob biotiini ja kompleks biotiin-avidiin ei allu enam seedeensüümide toimele.

Tavaelus avidiini selline toime üldiselt probleeme ei põhjusta, sest biotiinivaeguse tekitamiseks peaks sööma päevas 15-20 toorest muna. Munade keetmine, praadimine või küpsetamine lõpetab pöördumatult avidiini röövelliku toime biotiini suhtes.

Meie kehas on suuremad biotiinivarud maksas, neerudes, sooltes, samuti neerupealistes ja ajus. Kehast eritub biotiin uriini ja väljaheidetega.

 

Kas puudujääk on üldse võimalik?

Kestva normaalse toitumise, tervislike eluviiside ja häireteta füsioloogia korral ei tohiks biotiinivaegust tekkida. Biotiini leidub väikestes kogustes paljudes laialt tarbitavates toiduainetes ning seda sünteesivad teatud määral ka seedekulglas elutsevad allüürnikud bakterid.

Siiski on nüüdisajal tendents ka mõningase biotiinidefitsiidi kujunemiseks. Põhjusi on palju: sageli süüakse vaid rafineeritud toiduaineid, biotiini biosaadavus on taimsete allikate puhul tegelikult suhteliselt väike, munade tarbimist on vahel arutult keelatud, üha enam inimesi kahjustab süsteemselt soolte mikrofloora tegevust (alkoholi liigtarbimine, antibiootikumide kestev manustamine jne).

Biotiinivajak tekitab probleeme rasvhapete (eriti pikaahelaliste polüküllastumata rasvhapete) sünteesil, veresuhkru sünteesil ning hargnenud ahelaga aminohapete lõhustamises.

Biotiinipuudusega lastel on probleeme organismi kaitsesüsteemidega. Selle ühendi vaeguse esmatunnused on isutus, põletikuline ja paistes keel, lihaste valulikkus, kuiv ja ketendav, sügelev ja hallikas nahk, unetus. Kestva puuduse tunnuseks on spetsiifiline nahahaigus - seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus naha rasunäärmetest. (Nimetus seborröa tuleb sõnadest sebum e rasv ja rheo e voolama). See on tingitud eeskätt lipiidide ainevahetuse häiretest organismis. Kestval biotiinivaegusel avalduvad ka ulatuslikumad närvisüsteemi häired (depressioon, letargia, hallutsinatsioonid) ning halveneb juuste seisund (väljalangemine, kiilaspäisus).

 

Mis on kasulik?

Naised peaksid päevas saama 0,030-0,045 mg ja mehed 0,035-0,050 mg biotiini. H-vitamiini imendumist seedekulglast pärsivad mitmed antibiootikumid, sigaretid, liigne alkohol ja rohke kange ehk parkaineterikas tee. Biotiini peaks kasutama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, C-vitamiini, püridoksiini, niatsiini, tiamiini, E-vitamiini ja B12-vitamiiniga. Selline komplekt tagab, et vastavate ainevahetusprotsesside biokeemiline mõjutamine on süsteemne.

 

Ohutud piirid

Biokeemilis-kliinilise nüüdisaegne info põhjal on biotiini ohutu päevane üldkogus, mida ei tasuks ületada (toit pluss mujalt saadu) täiskasvanu jaoks kuni 0,5 mg.

 

 

 

 

Miks on vaja H-vitamiini? 

·      rasvhapete, glükoosi ja aminohapete normaalseks energeetiliseks ainevahetuseks;

·      pikema ahelaga polüküllastumata rasvhapete sünteesiks inimkehas;

·      närvisüsteemi ja silmade häireteta talitluseks;

·      lihaskoe ja naha häireteta talitluseks;

·      foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini toimeks ja ainevahetuseks;

·      tervete ja kaunite juuste tarvis.

 

 H-vitamiini normid

 

Naised: 0,030-0,045 mg päevas

Mehed: 0,035-0,050 mg päevas

Biotiini ohutu päevane üldkogus täiskasvanule: kuni 0,5 mg (toit pluss mujalt saadu)



 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Hindaja 22.mai 2009 13:47
Väga maitsev ja mahlane toit.Mehele väga meeldis.
A-L 07.apr 2009 22:35
Väga hea tuli. Mina lõikasin mozzarellast väikesed kuubikud.
indrekparli 06.dets 2008 15:44
Mozzarellat peab üsna jämeda riiviga riivima. Aga kui ikka jääd hätta, siis saab ka poest osta riivitud mozzarellat, Mozzarella Pizzajuustu nime all müüakse.
1