5 toiduainet, mis aitavad tugevdada sinu organismi immuunsust

Autor: Pille Enden
Talvega väsinud kehale on vaja kevadist turgutust. Siit nad tulevad – 5 kõige paremat immuunsuseturgutajat!
Toidu tervislikkust hakkame tihtipeale alles siis tähele panema, kui tervisehäda käes või riided enam selga ei mahu. Pannes tähele, mida me suhu pistame, saame nii mõndagi häda leevendada, aga teha võiks seda ammu enne, kui mure üle pea kasvab. Abi oleks sellestki, kui iga päev pisutki kasulikku tarvitadaFüüsiliselt ja vaimselt raskel perioodil, kui organism on kurnatud, samuti talvel, kui loodus meile suurt kaasa ei aita, nõuab organism täiendavalt vitamiine ja mineraalaineid. Immuunsüsteemi mõjutavad ka alkohol, tubakasuits, saastunud õhk, raskemetallid jms. Selliste mürgiste ainete imbumine organismi vähendab mineraalainete ja vitamiinide efektiivsust, mistõttu organism vajab neid suuremas koguses.Spinatilehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, karotiini, vitamiine B1, B2, PP, E ja K, inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Suur raua-, kaaliumi- ja joodisisaldus soodustab vereloomeelundite ja sisesekretsiooninäärmete tegevust, aitab kehvveresuse korral.
Spinatis leiduv kaltsium ja fosfor on eriti kasulik kasvueas lastele. Vitamiinid ja raud aitavad taastada jõuvarusid pärast füüsilist koormust. Uuringud on näidanud, et spinat on toiduaine, mis aitab ära hoida vähki.
Kõige kasulikum on süüa spinatit toorelt, kombineerides seda muude köögiviljade või rohelise salatiga. Lehtede pehmendamiseks võib nad korraks kuuma vette pista või aurutada. Samas sisaldab spinat palju oblikhapet, mis takistab kaltsiumi imendumist. Seda saab leevendada mõne piimatoote lisamisega toidusse või tarbimisega toidu juurde.Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, lausa nende kontsentraat. Viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, samuti B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Toiduks ja raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli.
Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Seda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina haiguste ajal ja paranemisel, astelpaju kiirendab kudede taastumist.
Viljad sisaldavad ka organismile olulises koguses vajalikke rasvhappeid, taimseid steroole ja vitamiine ning muid antioksüdante. Astelpaju on eriline just selle poolest, et kasulikku õli on tal peale seemnete ka muudes viljaosades.
Astelpajuõlis sisalduvad antioksüdandid mõjutavad soodsalt kolesteroolitasakaalu. Seega aitavad nad tagada organismi head üldseisundit ja tugevdada vastupanuvõimet.
Toiduks on parim tarvitada tooreid marju, lisada neid näiteks magustoitudele või veelgi huvitavamalt – liharoogadele. Astelpajust saab valmistada hoidiseid ja lisada seda jookidele. Seemneid ja viljakesti võib kokku segada müsliks – suurepärane hommikusöök koos jogurti, kohupiima või keefiriga! Päevaseks koguseks piisab 2 teelusikatäiest astelpaju osistest.Greip on C-vitamiini pomm. Inimesele on kasulikud kõik selle osad: viljaliha, koor ja seemned. Saab unikaalseid vitamiine, mikroelemente ja bioflavonoide. Vägagi vajalik C-vitamiin aitab kaasa infovahetusele organismis, võitleb mikroobide ja viirustega, vabastab keha vabadest radikaalidest.
Greip kiirendab ainevahetust ja soodustab seedimist. Viljas sisalduv pektiin aitab alandada kolesteroolitaset. Pool greipi annab enam kui poole täiskasvanud inimesele vajaminevast päevasest C-vitamiini kogusest. Kusjuures roosa ja punane greip sisaldavad C-vitamiini enam kui kollane.
Lisaks toorelt söömisele saab greipi kasutada mitmel viisil: nii soolases kui ka magusas salatis, grillitud liharoogade juures. Vähetähtis pole ka see, et 100 g grebist saate vaid 30 kcal.Tomatis on rikkalikult C- ja E- vitamiini ning rohkelt karotinoide ja kaaliumi. Uuringud on näidanud, et tomatis sisalduv looduslik antioksüdant lükopeen aitab võidelda vabade radikaalide vastu. Tomat sisaldab kõigest 22 kcal 100 grammi vilja kohta, mis teeb ta asendamatuks kaalujälgimisel – vähese kalorihulga juures annab ta organismile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Tomatikasutamise viise pole mõtet siinkohal üles lugeda – neid on tohutult palju nii toorelt kui töödeldud tomati puhul.Kõrvitsaseemned sisaldavad rohkesti ainet, mis mängib olulist rolli immuunsüsteemi toimimisel – tsinki. Lisaks võib neist seemnetest saada rauda ja magneesiumi, mis mõjutavad keharakkude uuendamist ja lisavad verele tugevust. Seemned on head valgu, aga ka D- ja E-vitamiini allikad. Soovitav on seemned enne tarvitamist kuumtöödelda. Küpsetamiseks pange puhastatud kõrvitsaseemned 1 tunniks likku, nõrutage ja loputage külma veega. Puistake  ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetage 150-kraadises kuumuses 30–35 minutit, kuni seemned on kuldkollased. Peale võib puistata pisut soola. Kõrvitsaseemned sobivad müslisse ja küpsetistesse, aga ka niisama näksimiseks.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
meriketark 25.mai 2009 23:28
Need toiduained on tõesti head ja pealeselle ka tervislikud.Näiteks on väga mõnus talveks valmistada ise võilille siirupit/mett (eriti neile kes päris mett ei saa tarbida,nagu minagi)ja kui sinna siirupisse siis mikserdada talvel hulka pisut tooreid astelpaju marju mingit paksendajat,mida valida oma soovi järgi,saab suurepärase magusa isu rahuldava ampsu,mis pealegi tervislik.kui võilille maitse muidu ei meeldi,siis lisatud mari/ehk greip muudab selle meeldivaks.Tasub proovida.
1