Marjad ja juurikad tervise teenistuses

Autor: Inga Raitar
Küpsemine looduses on jõudnud haripunkti, kõik aia- ja puuviljad valmivad mühinaga ning iga perenaise ees on avanemas aasta suurim ravimilaegas – tema enda koduaias või kohalikul turul. Mida loodusandidest mis otstarbel tarvitada?
 Kui tunned end väsinuna ja energianivoo langeb, ära haara kohe šokolaadi ja rammusa küpsise järele! Nende antud kiirele energiasööstule järgneb äkiline langus ja võid tunda end veelgi väsinumana. Muide, paljudes marjades ja köögiviljades sisalduv C-vitamiin aitab masendusega võidelda, stress aga ammendab kõik selle elutähtsa vitamiini varud, seega on energiapuudus sageli seotud organismi loomulike varude ammendumisega ja õige toiduvalik aitab varu taastada:

1.    Salat. Söö selle asemel täisteraleiba salatilehtedega, leivas leiduvad süsivesikud annavad tõhusama ja kestvama energiasüsti, mida värske salat veelgi võimendab.
2.    Värske ja kuivatatud puuvili. Kui soovid saada energiat ka talvel, varu endale rohkesti looduslikke suhkruid sisaldavaid puuvilju, kuivatades või talletades neid ületalve värskena (keldris). Hästi sobivad energiat suurendama õunad ja pirnid, mis kuivatatult on eriti kasulikeks näksideks kommi ja krõpsude asemel.
3.    Köögiviljadest on energiarohked herned, spinat, kapsas ja sibulad – neid tasub hoida kas sügavkülmutatult või säilitada samuti keldris.
4.    Pähklid. Kui lähikonnas kasvab mõni pähklipuu, siis kindlasti korja pähkleid, naturaalne sarapuupähkel on väga tervislik energiapomm, sisaldades üliväärtuslikku pähkliõli.
5.    Marjad. Naturaalsed, aurutatud marjamahlad on  tõelised energiapommid, näiteks õuna- ja jõhvikamahl on mõlemad ülimalt vitamiinirikkad. Lahjenda puuviljamahlu veega, siis mõjuvad nad kõige paremini.

Krooniliste haiguste vältimiseks

Teadusuuringud on avastanud, et taimed sisaldavad tuhandeid eri keemilisi ühendeid, mille koondnimeks on fütokemikaalid. Usutakse, et mõnel neist on otsustav roll selliste haiguste vältimiseks nagu vähk, südamehaigus, artriit ja kõrgvererõhutõbi. Paljud fütokemikaalid lagunevad kuumutamisel, seega on kasulik püüda säilitada aiasaadusi võimalikult vähese kuumutamisega.

1.    Söö päevase fütokemikaalide koguse saamiseks vähemalt viis eri puu- ja köögivilja ning vaata oma koduaed üle sellise pilguga, et sul oleks ka talve saabudes võimalik iga päev mõned värsked aiasaadused toidusedelisse lisada.
2.    Osal fütokemikaalidel on antioksüdantseid omadusi. Peamised antioksüdandid ehk vabade radikaalide blokeerijad on A-, C- ja E-vitamiine sisaldavad porgandid, brokoli, herned, maasikad, päikesekuivatatud tomatid, pähklid ja seemned. Köögiviljade keetmise asemel auruta neid, siis jäävad vajalikud ained taime alles.


Kehast mürkide eemaldamiseks


Hea sissejuhatus keha mürkidest vabastamiseks on ühepäevane monodieet – terve päeva süüakse ainult üht tüüpi tooreid puu- ja köögivilju. Ühepäevane õuna-, kirsi-, kaalika-, porgandi-, lill- või peakapsadieet annab seedesüsteemile puhkust, võimaldades sellel keskenduda ladestunud mürkainete väljutamisele. Tooretel puu- ja köögiviljadel on kehale võimas puhastav mõju, lisaks varustavad need keha paljude vitamiinide, mineraalide ja kiudainetega. Lisaks tasakaalustub keha PH, taimse värske toidu söömine vähendab keha vanandavat happelisust. Võimalusel vali selline päev, kui ei pea tööle minema, siis on piisavalt aega puhata, lõõgastuda ja magada, sel ajal kui organism end puhastamisele keskendab.

Vananemise vastu


Vananemisvastaste toitude kõrgaeg on sügis! On ju vananemise vastu võimalik toiduga võidelda, järgides kaht põhireeglit: vähenda toidu kalorsust ja küllastunud rasvhapete tarvitamist. Keharakkude vananemise vastu aitab nii mõndagi.
1.    Marjad. Kõik mustad ja sinised marjad, näiteks must aroonia, mustikad, mustsõstrad ja põldmurakad sisaldavad flavonoidideks nimetatavaid fütokemikaale – tugevaid antioksüdante, mis kaitsevad keha vabade radikaalide kahjulike mõjude ja vananemise eest.
2.    Ristõielised köögiviljad. Ristõieliste perekonda kuuluvad kapsas, lillkapsas, brokoli ehk spargelkapsas, kaalikas, rooskapsas, redis ja vesikress aitavad organismil võidelda mürkainete ja vähktõvega. Peaksid sööma vähemalt 115 grammi üht nimetatud köögiviljadest või nende segu iga päev. Kui võimalik, siis toorelt või kergelt keedetult, et ensüümid kaotsi ei läheks.
3.    Küüslauk. Üks küüslauguküüs päevas (toorelt või keedetult) kaitseb keha vähktõve ja südamehaiguste eest. Naiste hulgas, kes sõid iga päev ühe küüslauguküüne, esines USA terviseuuringu põhjal jämesoolevähki 50% vähem. Küüslauk langetab vere kolesteroolitaset ning vedeldab verd, vähendades südamehaiguste riski tõhusamalt kui aspiriin.
4.    Ingver. See vürtsine juurikas ergutab seedimist ja vereringet, seega on eakatele inimestele väga kasulik. Ingver leevendab ka reumavalusid. Ingveritee on tuntud külmetuse ennetaja. Klaas kuuma vett, millesse on lisatud tükike ingverijuurt, aitab iivelduse vastu.
5.    Pähklid ja seemned. Enamik pähkliliike sisaldab rohkesti mineraalaineid. Kuigi pähklid on kõrge kalorsusega tuleks neid süüa neis sisalduva kaaliumi, magneesiumi, raua, tsingi, vase ja seleeni pärast. Rikastage oma menüüd pähklite ja seemnetega (näiteks päevalilleseemned), nii tugevdad seedeelundeid ning vähendad vähktõve riski. Pähklitest on abi ka vere kolesteroolitaseme korrastamisel.
6.    Arbuus. Kuigi ei kasva meie koduaias, on sügisel seda ülipositiivset vilja kindlasti kasulik tarbida tema madala hinna tõttu turul. Toitvad on nii arbuusi viljaliha kui ka seemned, seetõttu võiksid neid nuimikseriga püreerida ning mahlana juua. Viljaliha sisaldab A-, B- ja C-vitamiine, seemned aga seleeni, kasulikke rasvu, tsinki ja E-vitamiini, mis kõik kaitsevad keha vabade radikaalide hävitava mõju eest ning aeglustavad vananemist.

Luude hõrenemise vastu

Luude kõige tähtsam mineraal on kaltsium, kuid tähtis pole niivõrd mitte kaltsiumirohke toidusedel, vaid võimalikult hea kaltsiumi omandatavus ja luudesse jõudmine. Kaltsiumi leidub rohkelt petersellis, artišokkides, kuivatatud ploomides, kõrvitsaseemnetes, keedetud kuivatatud ubades ning kapsas. Kuna kaltsium imendub soolestiku kaudu, on juurikatest ja ploomidest omandataval kaltsiumil topeltefekt – samad toiduained hoiavad ka soolestiku puhta. Gaaside või seedehäirete korral ei lõhustu toit korralikult, siis on abiks paast või monodieet (vt eespool).
1.    Kapsas. Enamik kapsas sisalduvaid vitamiine ja mineraalaineid on tumedates välimistes lehtedes, sisemised lehed on aga hea kiudaineallikas, mis soodustavad seedimist.
2.    Kõrvitsaseemned. Puista tsingi ja raua poolest rikkad kõrvitsaseemned toidule keetmise või küpsetamise ajal, lisa maitseks salatitesse või hommikuhelvestesse.


Värsked mahlad teevad imet!


Värsketel puu- ja köögiviljamahladel on võimas ja stimuleeriv mõju kogu kehale, puhastades seedesüsteemi ja ergutades toksiinide eemaldamist.
# Õuna-porgandimahl sisaldab C-vitamiini ja energiat andvaid puuviljasuhkruid – tõeline energiapomm!
# Porgand, peet ja seller: hea mahl hommikul keha jõuliseks käivitamiseks. Püüa kasutada 90 g peeti kolme porgandi ja kahe sellerivarre kohta.
# Kapsas, fenkol (apteegitill) ja õun: Puhastav antibakteriaalse toimega mahl. Võta selleks pool väikest punast kapsast, pool fenkolimugulat, 2 õuna ja 1 spl laimimahla.
# Metsasmuuti: peotäis vaarikaid ja mustikaid ning pool tassi piima või maitsestamata jogurtit – värskendav ja seedimist soodustav.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa