Vesi - maitsega ja ilma

Allikas: Tervis Pluss Autor: Tiiu Rand
Kevad on see aeg, mis meie keha järjest enam vee järele igatsema paneb. Seda nii sees- kui ka välispidiselt.
Eri nimetuste taga peituvad erineva päritolu, koostise ja maitsega veed. Alljärgnev on vaid põgus ülevaade pudelisse villitud vee mitmekesisest valikust.
Mis tahes kaubandusvõrgus saada olev (pudelisse) villitud vesi peab olema kvaliteetne, puhas ja tervisele ohutu. Seega lauavesi.

Looduslik mineraalvesi

Päritolust lähtuvalt eristatakse looduslikku ehk naturaalset mineraalvett teistest lauavetest. Looduslik mineraalvesi on kaitstud maa-alusest allikast saadav töötlemata ehk naturaalselt puhas algupärase koostisega vesi, mis villitakse pudelisse vahetult allika läheduses. Sellise vee keemiline koostis ehk mineraalainete sisaldus (kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, räni jt) sõltub piirkonna pinnase geoloogilistest iseärasustest.

Looduslik mineraalvesi võib olla nii mageda ehk neutraalse kui ka rohkem või vähem soolase maitsega. Maitse sõltub mineraalainete sisaldusest vees. Eristatakse väga väikese, väikese ja suure mineraalainete sisaldusega vett (mineraalaineid vastavalt mitte üle 50 mg/l, mitte üle 500 mg/l ja üle 1500 mg/l). Tootemärgistuses on vee üldine mineraalainete sisaldus esitatud vee kuivjäägina. Lisaks tuuakse välja ka allika nimi, kust vesi pärineb, ja vee keemiline koostis. Kuna põhiosa mineraalaineid on vees lahustuvate mineraalsooladena, esitatakse vee keemilises koostises mineraalained ioonide või lihtsalt elementidena (näit vastavalt Na+ või Na).

Allikavesi

Erinevalt looduslikust mineraalveest on allikavee töötlemine suuremal või vähemal määral lubatud. Ka ei ole allikavee puhul nõutav vee keemilise koostise esitamine, kuigi seda tihti tehakse. Allikavesi on mage, ilma maitseta vesi.

Mis tahes nimetust kandev lauavesi võib olla gaasiga või ilma. Ka looduslikku mineraalvett lubatakse süsihappegaasiga rikastada ehk karboniseerida. Süsihappegaas annab veele jahutava ja karastava efekti. Samas tuleb gaseeritud vee joomisel arvestada süsihappegaasi kergelt ärritavat toimet maole. Sõltuvalt olukorrast võib see mõjuda positiivselt - valmistada magu ette toidu seedimiseks - või negatiivselt - tekitada kõhupuhitust ja röhitsusi.

Mineraliseeritud lauavesi

Mineraalilisanditega ehk mineraliseeritud lauavesi on tööstuslikult puhastatud vesi, mille koostist on reguleeritud või rikastatud soovitud mineraalainetega kindlas kontsentratsioonis (näit BonAqua, Vichy, Aura). Eraldi võib siin välja tuua kaltsiumiga rikastatud veed.

Mineraalveed - nii looduslikud kui ka tööstuslikult mineraliseeritud - toetavad või aitavad reguleerida organismi mineraalide ainevahetust. Vähese soolade sisaldusega vesi on väga hea janukustutaja. Tervislikku toitumist toetab naatriumivaene mineraalvesi (naatriumi alla 20 mg/l). Seda eriti juhul, kui tuleb piirata keedusoola tarbimist. Pärast rohket higistamist vajab organism aga just naatriumirikkamat vett. Väga oluline mineraal on kaltsium, mille imendumist veest soodustab magneesium.

Maitsestatud ja vitaminiseeritud vesi

Lauavee sortimendi muudab eriti kirjuks maitsestatud ja vitaminiseeritud vee valik. Erinevad maitsed pakuvad vaheldust. Lisatud veeslahustuvad vitamiinid (B-vitamiinid kompleksselt või C-vitamiin) toetavad organismi talitlust. Selline toode on mõeldud eelkõige tarbijale, kes ei paista silma korrapärase ja mitmekülgse toitumisega. Samas on needki veed kalorivabad. Kas maitsestatud/vitaminiseeritud vesi sisaldab ka mineraalaineid, seda peab uurima tootele märgitud infost.

Kergelt magustatud maitsestatud vesi on Eestis suhteliselt uus toode (näiteks Aura Aqua plus near water). Kuna veele on lisatud suhkrut, annab toode väga vähe kaloreid. Aura magustatud veetoodetele on lisatud ka L-karnitiini, millel on tähtis roll organismi rasvhapete ainevahetuses, aidates muuta rasvhapped energiaks.

Ikka ja jälle kerkib küsimus: kui palju peaks vett jooma?
Meie igapäevases keskmises segatoidus on umbes 60 protsenti vett. Seega kaetakse toiduga üle poole päevasest veetarvidusest. Sellele lisaks peaks jooma umbes ühe liitri vedelikke, millest kaks-kolm klaasi võiks olla vett. Samas sõltub see nii inimese kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest kui ka ümbritseva keskkonna temperatuurist: suvel palavaga higistame ju rohkem, nii et janugi vaevab sagedamini. Ka ebakorrapärane söömine või juhuslik kuiva toidu näksimine mõjutab veevajadust.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa