Eelista tervislikke täistera-
makarone

Autor: Pille-Mai Helemäe ja Kaire Kenk
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele sobib ka täisterajahust pasta kõikidesse itaaliapärastesse roogadesse, on aga tunduvalt tervislikum kui traditsiooniline pasta.
Traditsiooniline pasta valmistatakse veest ja jahust. Tervislikkuse seisukohalt on aga väga tähtis, millist pastat osta. Tavapärane durum-jahust pasta on valgest jahust teraviljasaadus, mille vitamiini- ja mineraalainete sisaldus ei ole eriti suur. Seevastu täistera- või rukkijahupastas on see märgatavalt suurem, kinnitab Soome toitumisteadlane Anette Palssa. Pastasortide valik võtab kaupluses silmad kirjuks. Lisaks erikujulistele makaronidele saab valida ka näiteks fitness-spagettide, proteiinipasta, tumeda pasta ja teiste sortide vahel. “Kõige lihtsam viis ostmaks tervislikku pastat on pakendilt uurida selle kiudainete sisaldust. Mida suurem see protsent on, seda parem. Kiudainete sisaldus on pastas põhiline, kõik lisatud kaltsiumid ja valgud pole eriti olulised, kui inimene normaalselt toitub,” soovitab Palssa. Kõige tervislikumad ongi need pastad, milles kiudaineid üle kuue grammi saja grammi kohta (6 g/100 g). Rukkipastades aga võib kiudaineid olla isegi kuni 9 g/100 g. Tavalises nisujahupastas on kiudaineid seevastu vaid 2–3 g/100g. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele sobib ka täisterapasta kõikidesse Itaalia roogadesse ja ka dieedipidaja lauale, ütleb Palssa. Kaalulangetajale on tähtis vaid portsjoni suurus. Kui normaalselt toituvale naisele sobiv kogus on umbes üks detsiliiter keetmata pastat, siis kaalulangetaja võiks süüa poole sellest. Sest kogusest saab 1–1,5 dl keedetud pastat. Tunne erinevaid pastasorte Laias laastus jagatakse pasta kuivaks ja värskeks pastaks. Eestlastele on rohkem tuntud kuivpasta ehk pasta secca – soodsa hinnaga ja vähemalt kaheaastase säilivusajaga toiduaine. Siiski on meie suurematest toidupoodidest võimalik osta nüüd ka värsket pastat ehk pasta frescat, milles jahule lisatakse muna ja õli. Pastasorte on maailmas palju, väidetavalt isegi üle 600. Kuju järgi jagatakse pastasordid kuude rühma: pikad sordid – spaghettini (spagetid), ilmselt tuntuim pastasort üldse, ja vermicelli – tunduvalt õhemad kui spagetid; lintpastad – tagliatelle’d ja papardelle’d, esimesed umbes viis millimeetrit ja teised umbes 20 millimeetrit laiad lintnuudlid, ja nende vahepeal fettuccine’d – veidi paksemad kui tagliatelle’d; erikujulised sordid – näiteks farfalle – lipsu- või liblikakujuline pasta, fusilli – spiraalid, gnochiglie – teokarbikujulised pastad. niinimetatud supipastad ehk väikesed sordid – näiteks ditalini, lühikesed torukesed ning orzo ja rissoni – kruubi- ja riisikujulised pastad; torukujulised sordid – seest tühjad sordid, näiteks meie armsad makaronid ehk maccheroni penne’d – siledad tuubid, mille otsad on diagonaalselt lõigatud, ja penne rigate’d – soonilised tuubid; täidetud või täidetavad pastad – ravioli, tortellini, cannelloni. Sellesse rühma kuuluvad ka lasanjeplaadid.  
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
sandra 23.märts 2013 12:54
Mul on selline probleem, et on allergia muna vastu. Seega olen muna oma igapäevasest toidust ära võtnud, aga hetkel olen üksinda kodus ja kõht koriseb jubedalt, varem ma armastasin süüa täisteramakarone, kuid ei tea mida need sisaldavad, sest pakendite peal pole seda kõike kirjas... Ise olen veel laps ka, seega ei tea selliseid asju veel. Oskab keegi vanem ja targem mind aidata?
lauretnsius 26.juuli 2009 21:26
peale artikli lugemist söön nüüd koguaeg tavaliste makaronide asemel täistera makarone,Soovitan neid kõigile,hea maitsega ja tervislikud!
1