Säilita hea tuju igapäevase toiduga

Autor: Kaire Kenk
Palju rohkem kui šokolaadi ja banaanide söömine aitab reipust ja head enesetunnet säilitada kalkunifilee, juustu ning kanamunade tarbimine.
Igapäevases toidus sisalduvad toitained mõjutavad ajutegevust paljude erinevate mehhanismide kaudu. Kaheksast hädavajalikust aminohappest on inimese meeleolu  kõige rohkem seotud trüptofaaniga, mida organism ise ei sünteesi, vaid saab toiduga. Trüptofaan omakorda on lähteaineks serotoniinile ehk õnnehormoonile, mis reguleerib inimese meeleolu, ärevust, und, söögiisu ja seksuaalkäitumist. Masenduse all kannatavate inimeste veres on normaalsest vähem trüptofaani ja ka serotoniinisisaldus ajus on väiksem. Lõviosa praegusel ajal kasutatavatest antidepressantidest ongi suunatud selle puudujäägi parandamisele.

Kas šokolaad tõstab tuju?
Inimene vajab trüptofaani umbes pool grammi päevas ning selle parimaks allikaks on peetud šokolaadi. Süsivesikud mõjutavad tõepoolest serotoniini sünteesi, kiirendades trüptofaani pääsu ajusse. Samas tuleb aga hoolikalt jälgida, milliseid süsivesikuid süüa. Depressiivsetel inimestel on kalduvus süüa halbu, nn kiireid süsivesikuid -kõikvõimalikke maiustusi ja valgest jahust tooteid, mis nende enesetunnet tegelikult vaid halvendavad. Nimelt käivitab suurtes kogustes pidevalt tarbitav suhkur organismis keemilise protsessi, mis lõppkokkuvõttes pärsib ajus serotoniini tootmist ning ühtlasi vähendab serotoniinisisaldust kogu organismis. Suures koguses suhkru sööja peab normaalse serotoniinisisalduse säilitamiseks ja depressiivse meeleolu vältimiseks sööma üha rohkem ja rohkem suhkrut. Päris ilma suhkruta ei saa organism samuti normaalselt toimida. Suhkrud transpordivad  trüptofaani rakkudesse, kus see muutub serotoniiniks. Seetõttu stimuleerib väike dessert valgurikka lõunasöögi järel serotoniini sünteesi. Ka füüsilisel aktiivsusel on sama mõju. Sügismasendusega kaasnev magusaisu võibki olla teadvustamata serotoniinipuudus.Maiustuste asemel tuleb süüa hoopis teisi trüptofaani sisaldavaid toiduaineid: kalkunifileed, pähkleid, tofut, täisteratooteid, puu- ja juurvilju, piimatooteid,  kaunvilju (oad, läätsed), kanamune, juustu, seesami- ja päevalilleseemneid, pähkleid.

Söö rohkem kala!
Ka rohkelt kala tarbivate rahvaste seas esineb vähem masendust. Rasvased kalad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, millest hea tuju säilitamiseks on tähtsaimad oomega-3-rasvhapped. Head oomega-3-rasvhapete allikad on rasvased merekalad, nagu lõhe, heeringas ja räim, kuid neid sisaldavad ka ka paljud järvekalad, v.a haug. Parimad taimsete oomega-3-rasvhapete allikad on rapsi- ja linaseemneõli. Kala tuleks süüa 2-3 korda nädalas või tarvitada apteegi kalamaksa- ja kalaõlikapsleid.  Ka mõnede vitamiinide, ennekõike foolhappe ja vitamiini B-12 puudus võib tekitada masendust, sest nende vaegus pidurdab aju ainevahetust. Foolhapet on palju nisuidudes ja nisukliides, täisterakaerahelvestes, rohelistes köögiviljades ja pähklites.B-12-vitamiini head allikad on kala ja juust. Mineraalainetest mõjutavad kesknärvisüsteemi normaalset funktsioneerimist ennekõike seleen ja tsink.

Kas ja kui palju juua kohvi?
Mõistlikus koguses mõjub oakohvi joomine kehale ergutavalt. Siiski tasuks piirduda 1-4 tassiga päevas, sest rohke kohvi tarbimine võib teatud juhtudel põhjustada ärevust, rahutust, unehäireid. Muude haiguste, ennekõike südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise ja kohvijoomise vahel pole tänini seoseid leitud. Kohvi asemel võib hommikuseks äratajaks aga juua hoopis musta või rohelist teed. Ka tee sisaldab kofeiini, kuid samas ka tervislikke antioksüdante ja flavonoide.Alkoholi tarvitamisest aga tuleks meeleoluhäirete puhul kindlasti hoiduda. Alkohol kiirendab trüptofaani lõhustumist ja seeläbi serotoniini vähenemist kehas. Ka suitsetamisel ja masendusel on selge seos, ehkki selle täpsed toimimismehhanismid on tänini selgusetud. Ühes uurimuses on leitud, et varakult suitsetama hakanud inimesed kannatasid keskeas eakaaslastest sagedamini meeleoluhäirete all.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa