Jätku saia

Autor: Riina Täht
Kui valid tervislikku saia-leiba, pea meeles rusikareeglit: paremad on tumedamast jahust ja teradega tooted.
Teravilja põhilised koostisosad on süsivesikud ja valgud. Et viljaterade eri osad on väga erineva keemilise koostisega, siis oleneb jahu toiteväärtus jahvatusastmest. Mida jämedam ja tumedam on jahu (ja seetõttu ka valmistoode), seda rohkem on temas kestainet ja seda väärtuslikum on ta toitumise seisukohalt.

Tervislikumad on täisterajahust tooted, sest sellisest jahust ei ole eemaldatud viljatera kestades sisalduvaid kiud- ja mineraalaineid ega idus leiduvaid vitamiine.

Milleks vajame kestainet?

· väheneb risk haigestuda ateroskleroosi ja kõrgvererõhutõppe, · jämesoolevähk ohustab vähem,
· seedimine paraneb,
· veri vabaneb liigsest kolesteroolist ja veresuhkur püsib normi piires,
· hambad ja igemed saavad "tasuta massaaži" ja on tervemad,
· kestaine seob palju vedelikku ja seetõttu püsib täiskõhutunne kauem,
· kestaine on figuurisõbralik, sest muudab toidu rasvavaesemaks.

Soovitan kindlasti neid leibu-saiu, kus on sees silmaga nähtavaid teri, seesami-, mooni-, lina- jt seemneid ning pähkleid. Ka need suurendavad toote kestainesisaldust. Paljudes pagaritoodetes on näiteks hirsi- ja kaerateri, mis tasakaalustavad vere kolesteroolitaset ning alandavad vererõhku. Päevalilleseemnetega toodetes on rohkesti tsinki, mis tugevdab verd, ning B-vitamiini, mis hoiab sööja naha sileda ja terve ning korrastab närvisüsteemi.

Päevas vajab inimene 25-30 g kestainet, mille saamiseks tuleb süüa umbes 300 g rukkileiba või 600g nisutäisterajahust saia. Kogus on üsna suur! Sordileiva asendamine lihtjahust leivaga suurendab kestaine hulka toidus vähemalt 35%. Pagaritoodete kestainesisaldust aitavad tunduvalt suurendada ka taignasse lisatavad köögiviljad. Seepärast võiks julgemalt osta sibula-, porgandi-, kõrvitsa- ja paprikasaiu.

Milleks vajame mineraalaineid?

Normaalses ainevahetuses on mineraalainetel täita sama tähtis osa kui paljuräägitud valkudel ja vitamiinidel. Mineraalainetest oleneb
· normaalne südametegevus,
· närviimpulsside edasikandumine,
· seedeorganite happe-leelise tasakaal,
· rakkude varustamine hapnikuga.

Organism ei varu mineraalaineid tagavaraks, ööpäevas aga eemaldub neid 20-30 grammi. Haiguse ja füüsilise pingutuse korral võib eritumine suureneda kümneid kordi. Kuuest söödud leivaviilust päevas saame 57-69% päevasest seleeni, raua, mangaani, tsingi ja magneesiumi vajadusest.

Milliseid vitamiine ei pea apteegist ostma?

Inimorganismile on väga vajalikud B-rühma vitamiinid, mille puudus mõjutab närvisüsteemi normaalset tegevust (seda eriti stressi korral).

Leivas on B-vitamiini rikkalikult. Süües päevas kuus viilu leiba, oleme juba katnud 35-50% B-vitamiinide vajadusest ning apteeki pole enam vaja minna.

Veidi ka soolast

Sool on suhkru kõrval levinuim maitseaine pagaritoodetes. Sool aitab organismis reguleerida vee ja happe-leelise tasakaalu ning osaleb närvisüsteemi töös. Soolaliig aga koormab neerusid ja põhjustab vererõhu tõusu. Organismi soolavajadus on aga ainult 2-3 g ööpäevas. Soola ei ole aga mitte ainult leivas ja saias, seepärast on tark igalt poolt veidi "kokku hoida".
Leiva-saialeti ääres eelistage:

· vähesoolaseid või PAN-soolaga valmistatud tooteid,
· terade ja seemnetega tooteid,
· köögiviljalisanditega tooteid.
Allikas: Tervispluss
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Merka 27.apr 2011 23:40
Nii ea:) teen kindlasti veel:):Y
1