Too mahlaga oma ellu rohkem elu

Kuidas võidelda kevadväsimusega? Kas mahl asendab puuvilju? Mis on fütoühendid? Neile ja mitmetele teistele küsimustele vastab toitumisspetsialist ja lastearst Mai Maser.
  • Kuidas saab kevadtalvisel ajal kõige paremini võidelda pealetikkuva väsimuse ja energiapuudusega?
Kõige tõhusam ja maitsvam terviseabi on puu- ja köögiviljade nautimine. Puuviljad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ning fütoühendeid. Lihtne soovitus on tarbida vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilja iga päev. Üks portsjon võrdub siinjuures ühe keskmise suurusega puuvilja või 100-200 grammi kaaluva köögiviljaga.
  • Mida teha, et kiire elutempo juures tervisliku toitumise reegleid järgida?
Mugav alternatiiv värsketele puuviljadele on puuviljamahl. Üks klaas 100%  mahla, millele ei ole lisatud suhkrut, võib asendada ühe päevase puuviljaportsjoni. Kui Su töökoormus on üle pea kasvanud ja Sa vajad turgutust või kui just Sulle meeldivaid puuvilju pole parasjagu saadaval - klaas puuviljamahla on maitsev ja lihtne alternatiiv.
  • Kas tõesti võib puuviljamahl asendada puuvilju?
Klaas mahla (250 ml) võib asendada ainult ühe viiest vajalikust puu- ja köögiviljaportsjonist päevas. Ja mitte igasugune mahl. Puuviljadega samaväärne on vaid 100%-line puuviljamahl, millele ei ole lisatud suhkrut. Poes ostes vaadake etiketil kas tegu on mahlaga, nektariga või mahlajoogiga. Eelistage mahla.
  • Puuviljadest ja mahladest rääkides on viimasel ajal üha rohkem mainitud kasulikke fütoühendeid. Mis need on?
Fütoühendid on looduslikud taimsed ühendid, mis annavad õitele ja viljadele nende värvi ning kaitsevad neid päikese, bakterite ja seente eest. Uuringud näitavad, et fütoühenditel on kasulik toime inimese organismile.
  • Miks on vaja tarbida fütoühenditerikkaid toite?
Pärast nende avastamist on teadlased puu-, köögi- ja teraviljades leidnud üle 5000 erineva fütoühendi. Kõik neist ei ole inimorganismis bioaktiivsed, kuid märkimisväärne osa stimuleerib immuunsüsteemi, kaitseb nahka UV kiirguse vastu  ja aitab võidelda tervisehäiretega. Teatud fütoühendid võivad kaitsta meid ainevahetuse puudujääkidest või väliskeskkonnast tuleneva saaste tagajärjel tekkiva oksüdatiivse stressi eest, mis nõrgestab meie organismi. Elukvaliteedi ja tervise hoidmiseks on fütoühendid ääretult olulised.
  • Millest oleneb fütoühendite sisaldus puuviljades ja mahlas?
Fütoühendite sisaldus puuviljades sõltub kliimast, kasvukohast, puuviljasordist ja aastaajast, millal puuvilju korjati. Täpselt sama olulised on ka säilitamis- ja transpordi-tingimused, sest närtsinud puuvili on juba kaotanud olulise osa enda antioksüdatiivsetest omadustest.
Õunad on  aktiivsete fütoühendite sisalduse poolest teisel kohal peale jõhvikaid. Kolmandal kohal on punased viinamarjad.
Puuviljadest ja marjadest mahlade valmistamisel on tehnoloogiline protsess väga oluline. Mida rohkem on mahla töödeldud, ehk mida selgem see on, seda vähem fütoühendeid me saame. Seetõttu tuleks eelistada rohke viljalihaga ja naturaalselt häguseid mahlu.
  • Mahlade kasulikkusest on palju räägitud. Mida annab meile mahla joomine?
Mahla joomine varustab organismi vedelikuga, mida vajame joogina iga päev kuni 1,5 liitrit. Toitainetest sisaldavad puuvilja- ja marjamahlad vitamiine ja mineraalaineid, olles C-vitamiini, foolhappe ja kaaliumi oluliseks allikaks. Puuvilja- ja marjamahlad sisaldavad ka palju erinevaid fütoühendeid. 
  • Mis on fütoühendid ja kuidas need võivad kasulikud olla inimesele?
Fütoühendid on taimedes sisalduvad ained, mis kaitsevad taimi bakterite, viiruste, seente ja päikese kahjuliku mõju eest. On uuritud, et fütoühendite antioksüdantsed omadused avaldavad positiivset mõju inimese organismile. Uuringute järgi aitavad polüfenoolid, teatud fütoühendite alaliik, alandada riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja teatud vähiliikidesse.
  • Palju me peame päevas fütoühendeid saama?
Peamine reegel on mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab toite igast toidurühmast – teraviljad ja kartul, puu- ja köögiviljad, liha-kala-munad, piimasaadused. Puu- ja köögiviljade tarbimine peab olema vähemalt 5 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon võrdub ühe keskmise suurusega puuvilja või 100-200 g kaaluva köögiviljaga. Selleks, et saada fütoühendeid võimalikult mitmekesiselt, soovitatakse tarbida erinevaid sorte ja värve puu- ja köögivilju. Ühe päevase puuviljaportsjoni võib asendada ka ühe klaasi 100%-lise mahlaga.
Küsi veel fütoühendite kohta www.cappy.ee

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa