Mis asub nätsupadja sees

Kas nätsupadjakese keemiline koostis vastab meie vajadustele, kui tillukese paki serv kubiseb keemiliste ühendite nimedest? Ja millised nätsud on raviotstarbelised nätsud?
Miks inimesed nätsu mäluvad? Lõviosa mõtleb ikkagi hammaste tervisele ja välimusele ning suust levivale lõhnale. Paljud nätsutavad selleks, et paremini keskenduda või ületada üksluisest tegevusest tingitud rutiini. On ka selliseid seisukohti, et nätsutamisega kaasnev lõualuude rütmiline liikumine aitab kaasa aju paremale verevarustusele. Võib olla tõsi, et pidev lõualuude rütmiline liikumine pakub emotsionaalse pingeseisundi korral rahuldust ja lõdvestust. Osad usuvad, et nätsutamine aitab vältida järjepidevat näksimist. Ja lõpuks, alati on neid, kes nätsutades järgivad kas stiilset hoiakut või on see neile lihtsalt asendustegevuseks.

Nätsuvabriku tooraineosakond
Nätsude põhiline koostisosa ongi kummialus, mida tänapäeval valmistatakse kvaliteedi huvidest lähtuvalt sünteetiliselt. Polümerisatsiooniprotsessi tulemusena saadakse polüisobutüleen, mis koosneb 98% ulatuses isobutüleenist ja 2% isopreenilisandist. See on elastne, vees lahustumatu ollus. Oluliselt kirevam on aga nätsulisandite maailm. Et keelel paiknevad meil maitseretseptorid, siis peab näts olema meeldiva ja vastuvõetava mekiga. Paraku pole suhkruid hammaste tervisele mõeldes närimiskummi eriti mõtet lisada.Korrektsuse huvides aga pean märkima, et on neidki nätse, mis sisaldavad suhkrut või siirupit. Enamasti on tootjad pööranud pilgu siiski muude looduslike ja täissünteetiliste magustajate poole. Esimese rühma moodustavad erinevad polüalkoholid, millest kõige kuulsam on loomulikult kaariesevastase toimega ksülitool. Lisaks ksülitoolile (E 967) on nätsudes kasutust leidnud veel ka sorbitool (E 420), maltitool (E 965), glütserool (E 422), mannitool (E 421) jt polüalkoholid. Viimased on looduseski leiduvad, kas suhkruga samaväärse või sellest väikesema magususega ühendid, mida meie keha suudab omastada ja lagundada ning mis annavad grammi kohta ligi 2,5 kilokalorit energiat. Suuremates kogustes võivad need ühendid aga seedekulglast vaid osaliselt imenduda ja põhjustada kõhulahtisust, sestap ka vastav hoiatus nätsude üleliigse tarbimise puhuks.
Hoopis teistsugused on täissünteetilised magustajad, nagu atsesulfaam K (E 950), aspartaam (E 951), sahhariin (E 954), sukraloos (E 955) jt. Neid ühendeid kutsutakse mittetoitvateks magustajateks. Nemadki ei soodusta kaariese teket ning organismile nad ka erinevatel põhjustel (kehavõõrad mittelagunevad ühendid, ülisuurest magususest tingitud üliväike kasutuskogus) kaloreid ei anna. Kuid pelgalt magusast maitsest ei piisa nätsude eripära tekitamiseks. Ja nii lähevad käiku kõikvõimalikud maitselisandid: näiteks eeterlike õlide rohke piparmünt, eukalüpt, mentool, kaneel jne või hoopiski erinevad puuvilja- ja marjamaitsed: apelsin, õun, maasikas, kirss jne. Selleks, et müüdav näts kaunis välja näeks, kasutatakse värvaineid. Kõige rohkem eelistavad tootjad valget värvi, mis saadakse titaandioksiidist (E 171). Oma roll väljanägemise parendamisel ja padjakestes leiduva niiskuse säilitamises on glaseerainetel, millest tuntum on karnaubavaha (E 903). Parema konsistentsi saavutamiseks lisatakse nätsudele veel paksendajaid (kummiaraabik E 414), emulgaatoreid (letsitiin – E 322) ja antioksüdante (butüülhüdroksüanisool – E 320). Kõike seda keemiliste ühendite segu on vaja pikalt ja püsivalt säilitada ja siin tulevad appi erinevad stabilisaatorid.

Eriotstarbelised nätsud
Närimiskummide esmane eesmärk on tagada järjepidev suuhügieen. Lisaks ksülitoolile aitab seda mingil määral teha ka karbamiid (E 927b). Viimast ühendit leidub ka süljes. Karbamiidi kaitsev toime on tingitud nii ühendi leeliselistest (happerünnakule vastandlikest) omadustest kui ka täiendava kaitsekihi loomisest hammaste pinnale. Karbamiidi juurest on paslik siirduda hambaid valgendavate nätsude manu, sest karbamiidi teatud keemiliste vormide lagunemisel vabanev atomaarne hapnik omab pleegitavat efekti. Lihtsad valgendustoimega nätsud sisaldavad aga hoopiski söögisoodat (E 500). Samm edasi hammaste valgendamise tasandil on valke lõhustavate ensüümidega (E 1101), näiteks papaiiniga, rikastatud nätsud. Nätsude kirevas maailmas leidub ka ergutava toimega tooteid. Need sisaldavad erinevas hulgas ja vormis kofeiini ning on mõeldud äärmuslikes oludes tegutsevatele isikutele, näiteks sõjaväelastele. Vaid sammuke edasi ja oleme jõudnud ravitoimega nätsude pärusmaale. Nende toime rajaneb lihtsal tõel, et mäludes lahustuvad toimained sülge ja imenduvad osaliselt kas suuõõne limaskestast või süljega allaneelatult seedekulgla muudest osadest. Kõige süütum ravitoimega näts on rikastatud C-vitamiini ehk askorbiinhappega (E 300). Sellise nätsu võib tavaliselt ära tundapärusacerola-kirsilisandist, mis sisaldab rikkalikult askorbiinhapet. Otseselt ravitoimega närimiskummides on näiteks kannatuslille ehk passifloora õitest ja viljadest eraldatud lisand, mis on valuvaigistava toimega. Hõlmikpuulisandiga närimiskummil on soodne toime veresoontele, nimelt toimib ginko veresooni laiendavalt. Kui pruukida punase päevakübara ekstraktiga rikastatud mälumistoodet, siis on lootust mõnevõrra tugevdada organismi aktiivset kaitsesüsteemi.
Toodetakse isegi selliseid nätse, mis on mõeldud allergikutele nende vaevuste leevendamiseks. Nendesse nätsudesse on lisatud pronkslehest eraldatud ühendeid. Välja on mõeldud ka erilised kaalulangetusnätsud, mis sisaldavad ajus leiduva söögiisukeskuse blokaatoreid. Raviotstarbelistest nätsudest vist kõige tuntumad on tooted, mis aitavad suitsetamisest loobuda. Need närimiskummid sisaldavad väikestes kogustes tubakale omast alkaloidi nikotiini. Sellise toote mälumine kustutab suitsunälga ja aitab ära hoida nikotiinisõltuvuse võõrutusnähtude teket.
Nätsutamiskultuuri vanust saab mõõta tuhandetes aastates
• Nätsu esimeseks eelkäijaks loetakse kasetohutombukesi, hiljem taimseid vaike, mida meie esivanemad mälusid tervelt 5000 aastat tagasi eeskätt raviotstarbel. Põhjamaades oli selleks kuivanud, kõvastunud ja läbipaistev kuusevaik, mis ergutas süljevoolu ja hävitas vaikainete vahendusel suuõõnes haigustekitajaid.
• Ka muistsetel kreeklastel oli oma närimiskummi analoog. Nemad kasutasid selleks mastikspistaatsiapuu aromaatset vaiku, mis on oluliselt meeldivama mekiga. Mastiksit kasutataksegi paljude idamaiste maiuste koostises.
• Kõige lähemale tänapäevasele närimiskummile jõudsid aga maia indiaanlased. Nende nätsuks sai sapotillipuu vigastuskohtadest eritunud ja hiljem õhu käes tahkunud piimmahl, mida nad isekeskis tšikleks kutsusid. Isegi tänapäeval kasutatakse üksikjuhtudel tšiklet nätsude loodusliku kummialusena.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa