Kui ohutud on kunstlikud magusained?

Kunstlike magusainete, eeskätt aspartaami ohutuse kohta ilmub teaduskirjanduses pidevalt vastuolulisi väiteid. Nii ongi paljudes Euroopa Liidu riikides, sealhulgas ka Soomes kehtestatud neile uued ja rangemad ohutu päevase koguse piirnormid.
Euroopa Liidus annab suhkruasendajate kasutamiseks loa Euroopa Komisjoni juures asuv toiduteaduskomitee (Scientific Committee on Food (SCF)). Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist viidud läbi katseloomadega, samuti erineb katseandmete tõlgendamine eri maades. Seetõttu võib mõni magusaine olla ühel maal kasutusel, teisel aga keelatud. Uurimismeetodid arenevad ja teadmised täienevad, mistõttu mõni varem ohutuks peetud magusaine on hiljem keelustatud ja vastupidi – mõni varem kahtlusi tekitanud magusaine on osutunud ohutuks. Seepärast on soovitav piirata või isegi täielikult loobuda kunstlikke magusaineid sisaldava toidu söömisest lastel, lapseootel naistel ja rinnaga toitvatel emadel. Ka teised inimesed peaksid olema kunstlike magusainete tarbimisega ettevaatlikud.
Kunstlike magusainete ohutu päevane doos ehk ADI (acceptable daily intake) antakse tavaliselt milligrammides kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on kogus, mida võib tarbida päevas kogu eluea jooksul ilma märgatavate terviseriskideta. Mida väiksem on ADI, seda suurema potentsiaalse ohu allikas on see aine.
Riski vähendamiseks magusainete tarbimisel peaks toituma võimalikult mitmekesiselt, kasutama erinevaid magusaineid ning tegema “puhkepause” nende tarbimisel.
Kunstlikud magusained ei ole igapäevatoit, vaid hädaabi neile, kellel vaatamata suhkurtõvele on raske magusast loobuda. Ilma suhkruta saab inimene tegelikult edukalt hakkama ja paljud diabeetikud magusaineid ei tarvita.

Dieedipidamiseks mõttetud
Vastupidiselt levinud arvamustele ei aita suhkru asendamine kunstlike magusainetega kehakaalu alandada. Kunstlikke magusaineid sisaldavat toiduainet tarbides on organismil raske otsustada, kui palju seda siis ikkagi süüa. Toidu magus maitse saadab ajule signaali, et kohe saabub energiasüst, mis jääb aga tulemata. Magusad, kuid suhkruvabad tooted petavad aju täiesti ära. Magusast maitsest tingituna arvab aju, et tegemist on suhkruga, ja vallandab ebaproportsionaalses koguses insuliini. See aga põhjustab söögiisu suurenemist ja rasvade ladestumist. Keha kompenseerib selle valesignaali aga toidukogust suurendades. Kunstlikud magusained ei suuda saata ajule sellist küllastumistundest märku andvat signaali ehk täiskõhutunnet, nagu seda teeb tavaline suhkur.
Kunstlikud magusained teevad küll maitse magusaks ning sisaldavad kaloreid kas väga vähe või üldse mitte, kuid magusaisu need ära ei võta. USAs Purdue ülikoolis 2004. aastal tehtud uurimus näitas, et kunstlikud magusained võivad häirida keha võimet kaloreid lugeda ning panna hoopis rohkem kaloreid tarbima. Kuna kunstlikud magusained esitavad magusust sadu kordi intensiivsemalt kui suhkur, võivad need panna tundma isu aina magusamate ja magusamate toodete järele.

Aspartaam (E951) – kõige vastuolulisem magusaine

Tänavu suvel pöördus Euroopa Komisjon Euroopa toiduohutusameti (EFSA) poole palvega uurida täiendavalt, kas kõige enam toiduainetes kasutatav kunstlik magusaine aspartaam on ikka inimeste tervisele ohutu. Algselt olid EFSA-l aspartaamiuuringud kavas alles aastal 2020, kuid Euroopa Komisjon palus nendega alustada koheselt, kuna viimasel ajal on esitatud aine ohutuse kohta äärmiselt vastuolulisi väiteid. Praegu kehtivate soovituste kohaselt võib aspartaami tarbida kuni 40 milligrammi ühe kehakaalu kilogrammi kohta päevas, tõenäoliselt muudetakse soovitavat kogust tulevikus väiksemaks.
Aspartaam kiideti heaks alles 1981. aastal ja seda ka ainult “kuivades toitudes”. Aastaid keelduti ainele luba andmast, kuna katsealused loomad kannatasid atakkide ja ajuvähi all.
Aspartaam muutub inimese seedekulglas asparagiinhappeks, fenüülalaniiniks ja metanooliks. Kahte viimast peetaksegi ebasoovitavateks. Ühel inimesel 10 000 seast esineb fenüülketonuuria, sellepärast on aspartaami sisaldavate toiduainete märgistusel hoiatus, et see sisaldab fenüülalaniini.
Magusus: 100–200 korda suhkrust magusam. Ei talu kuumutamist.
Ohutu päevane kogus (ADI): 40 mg/kg
Võimalikud terviseriskid: Peavalu, väsimus, meeleoluhäired, astma.

Atsesulfaam K (E950) – kas tõesti ohutu?
Atsesulfaam K on toiduainetööstuses üldkasutamiseks lubatud alates 1988. aastast. Seda suhkruasendajat kasutatakse palju jookides koos teiste magusainetega, sest see annab sünergeetilise efekti (mitme magusaine kooskasutamisel saadakse sama magusus väiksemate koguste kasutamisel) ja kooskasutamisel on ka järelmaitse varjatud.
Magusus: 100–200 korda suhkrust magusam. Talub kuumutamist, suuremates kontsentratsioonides on veidi kibeda järelmaitsega.
Ohutu päevane kogus (ADI): 9 mg/kg
Võimalikud terviseriskid: Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raporti kohaselt terviseriske pole.

Aspartaam-atsesulfaamsool (E962) – sama ohtlik kui aspartaam
Kunstlik magustaja, mida valmistatakse aspartaamist ja atsesulfaamist. E962 sisaldavad toiduained peavad kandma märgistust “Sisaldab fenüülalaniini”.
Magusus: 100–200 korda suhkrust magusam.
Ohutu päevane kogus (ADI): 40 mg/kg
Võimalikud terviseriskid: Samad mis aspartaami puhul. Ei sobi fenüülketonuuria põdejatele.

Tsüklamaadid (E952) – ei sobi lastele ja rasedatele
Tsüklamaadid  avastati juba 1937. aastal ja esialgu kasutati neid ravimites kibeda maitse varjamiseks. USAs keelati nende kasutamine 1970. aastal, kuna leiti, et sahhariini ja tsüklamaatide segu põhjustas rottidel vähki. Euroopa Liidus on aga lubatud tsüklamaate kasutada.
Magusus: 30–50 korda suhkrust magusam.
Ohutu päevane kogus (ADI): 7 mg/kg
Võimalikud terviseriskid: Ei sobi lastele, rasedatele ega imetavatele emadele.

Sahhariin (E954) – vanim suhkruasendaja
Sahhariin on esimene kunstlik magusaine, olnud kasutusel ligi sada aastat. Sahhariini ohutus on olnud küsitav ja mõnes riigis on selle kasutamine keelatud. Pikka aega pidid sahhariini sisaldavad tooted kandma USAs hoiatust “Sahhariin võib katseloomadel põhjustada kasvajaid”, kuid alates 2001. aastast on see nõue tühistatud. Euroopa Liidu maades on sahhariini kasutamine lubatud, selle liigtarbimist piirab ebameeldiv maitse.
Magusus: 300–500 korda suhkrust magusam.
Ohutu päevane kogus (ADI): 5 mg/kg
Võimalikud terviseriskid: Ei soovitata rasedatele.

Sukraloos (E955) – uus moodne magustaja
Sukraloos on üks populaarsemaid magusaineid, mis on aspartaami turult välja tõrjumas. Sukraloos ei anna energiat ja imendub halvasti (11–27%) – imendumata sukraloos eemaldub väljaheitega, imendunud aga uriini koostises.
Magusus: 600 korda suhkrust magusam. Kuumuskindel. Eestis on müügil sukraloos nimega Splenda, mis sisaldab täiteainet, et vältida üledoseerimist.
Ohutu päevane kogus (ADI): 15 mg/kg
Võimalikud terviseriskid: Esialgsetel andmetel ohutu, kuid Euroopa Komisjon tõdes juba 2000. aastal, et sukraloosi toime inimese organismis vajab täiendavaid uuringuid.

Neohesperediin (E959) – looduslik magusaine
E959 eraldati esmalt sidrunimahlast, kui uuriti, mis põhjustab mahla kibekat maitset. Kibedamaitselise neohesperediini töötlemisel leelisega saadi magusaine, mis on suhkrust ligi 1500 korda magusam. USAs kasutatakse seda maitsetugevdajana piimatoodetes (jogurt, jäätis), Euroopa Liidus aga magusainena.
Magusus: 1500–1800 korda suhkrust magusam
Ohutu päevane kogus (ADI): 5 mg/kg
Võimalikud terviseriskid: Esialgsete uuringute kohaselt inimesele ohutu.

Taumatiin (E957) – magus valk
Taumatiin on Sudaanis ja Ugandas kasvava taime Thaumatococcus danielli viljadest saadud magusamaitseline valk. Eriti populaarne on taumatiin Austraalias, Jaapanis ja USAs. Peamiselt kasutatakse taumatiini närimiskummi magustamiseks. Lisaainena on taumatiinil nii tehismagusaine kui ka lõhna- ja maitsetugevdaja funktsioon.
Magusus: 1500 korda suhkrust magusam. Taumatiini kõrvalmõjuks on lagritsataolise järelmaitse teke suus. Hapete ja kuumuse suhtes on taumatiin ebastabiilne.
Ohutu päevane kogus (ADI): Puudub, kuna suur magusus piirab tarbimist. Võimalikud terviseriskid: Ohutu.


MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa