Hambasõbralik dieet sisaldab vaid kolm toidukorda päevas

Autor: Kaire Kenk
Ehkki ametlike toitumissoovituste kohaselt tuleks piirata oma päevase toidukoguse rasvasisaldust, tarbida rohkesti süsivesikuid, lugeda kaloreid ning süüa päevas 5–6 korda, on hammaste tervisele kõige kasulikum piirduda kolme toidukorraga päevas.
 Populaarne soome dietoloog ja toitumisalaste raamatute autor Antti Heikkilä õhutab kõiki oma tervisest ja normaalsest kehakaalust lugu pidavaid inimesi sööma harva - kolm korda päevas - ning piirama päevast süsivesikute tarvitamist 50-70 grammini. "Inimese ainevahetus töötab teatud kindlas rütmis: see kas ladustab energiat või kulutab seda. Seetõttu tuleks ära unustada pidev näksimine. Söögikordi olgu päevas kolm ja süüa tuleks nii, et iga toidukorra vahele jääks 5-6 tundi," ütleb ta. "Selline toitumine peaks valdavalt talupoeglikku päritolu põhjamaalastele ju väga omane olema. Ka meie esivanemad tundsid vaid kolme toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusööki ning toidukordade vahel polnud kellelgi toidukapi juurde asja."Kolm toidukorda päevas - normaalne rasvapõletusToidukorra järel põletab inimese organism esialgu vaid suhkruid ja insuliini tootmine kasvab. "Just insuliini toimel muutuvad kõik liigsed süsivesikud rasvaks, mis tegelikult ongi organismi loomulik energiaallikas. Kuid inimese keha hakkab rasvu energiaallikana kulutama alles siis, kui kogu suhkur on ära põletatud. Ning neid rasvu põletab organism mitmeid tunde järjest."Heikkilä teeside kohaselt tuleks süüa nii, et organism hakkaks võimalikult kiiresti kasutama energiaallikana rasvu ega kasutaks energia saamiseks ainult suhkruid. "Seepärast ei tasukski süüa söögikordade vahel mitte midagi, sest siis ei jõua organism siirduda suhkrute põletamiselt rasvapõletusrežiimile. Kui inimene sööb tihti, kasutab ta energia saamiseks valdavalt suhkruid ja seetõttu tunneb ta pidevalt nälga. Ka sellised meeleoluhäired nagu pidev väsimus, melanhoolia, tujukus on tüüpilised nähud, mida "ravitakse" väga sageli maiustustega. Nii aga ei saagi inimene nõiaringist välja," hoiatab Heikkilä.Toidukordade regulaarsus olulisem kui kogused"Kogu inimese ainevahetust juhivad hormoonid ja muudatused toiduvalikus kajastuvad ka tema hormoonitasemes. Just vähekaloriline päevamenüü põhjustab seda, et organism hakkab kaloreid põletama säästurežiimil," hoiatab Heikkilä. Heikkilä sõnul on inimese organism loodud siiski kasutama energiaallikana põhiliselt rasvu. Rohkelt süsivesikuid sisaldava toidu tarbimine põhjustab aga selle, et organism ei jõuagi suhkrute põletamiselt rasvade põletamiseni."Toidukordade regulaarsus on inimese tervisele palju olulisem kui see, kas korraga süüakse palju või vähe," ütleb ta.Vaata lisaks: Antti Heikkilä "Ravinto ja terveys", Rasalas-Kustannus 20068 hambasõbralikku nippi1. Alusta päeva mõne proteiinirikka einega. Näiteks omlett peekoniga tekitab täiskõhutunde väga pikaks ajaks.2. Kui kõht läheb toidukordade vahel tühjaks, võta vahepalaks mõni värske porgand või jupp sellerit (need on kõige vähem happelised juurviljad).3. Joo toidukordade vahel vaid vett. Kontrolli oma lauavee fluoriidisisaldust. Piisav veejoomine on oluline ka normaalseks süljeerituseks. Süljel kui hambaemaili ümbritseval toitumis- ja kaitsekeskkonnal on eriline tähtsus. Vaid siis, kui süljeeritus on rikkalik ja sülg neutraalse reaktsiooniga (pH 6,8-7,2), on see võimeline kahjutustama toiduga saadavaid süsivesikuid. 4. Piira otsustavalt süsivesikute tarbimist, söö selle asemel kvaliteetset looma-või linnuliha, köögivilju ja kala. Mineraaliderikas toit ja optimaalse fluorisisaldusega joogivesi pidurdavad oluliselt kaariese teket. 5. Ära tarbi suure suhkrusisaldusega spordijooke, kui füüsiline koormus on kestnud alla tunni. Kuni 60minutilise keskmise intensiivsusega füüsilise koormuse järel pole mingit vajadust spordijookide järele. Mineraalvesi leevendab janutunnet niisama edukalt..6. Pese hambaid fluori sisaldavate hambapastadega. Vajadusel kata oma hammaste mälumispinnad fluori ja kaltsiumit sisaldava geeli, laki või hermeetikumiga. 7. Näri pärast sööki ksülitooli sisaldavat närimiskummi.8. Piira otsustavalt hõõgveini tarbimist. Tugev viinamarja- või marjavein, eriti kuumana jooduna, määrib ka kõige hoolikamalt pestud ja isegi valgendatud hambaid. Kommentaar: Marek Vink, hambaarstKaariesel on päris mitu põhjust. Näiteks mikroobid, suus valitsev energeetiline keskkond ehk toitumine ja vastuvõtlik hambamaterjal.Mikroobinakkust saab vältida nakatumist ära hoides. Kui nakkus saadud, on võimalik adekvaatse hügieeniga bakterite arvu hamba pinnal minimaalsena hoida. Seega on asi käitumises kinni.Toitumisega on võimalik baktereid "näljapajukil" hoida. Toitumiskordadevahelist aega pikendades antakse hambale võimalus happerünnakust paraneda - taasmineraliseeruda. Seega tervislik käitumine siingi. Kaariese ennetamiseks on vaja lühendada hambavaaba söövitusaeg ehk happerünnak võimalikult lühikeseks ja harvaesinevaks. Selleks tuleb vähendada päeva söögikordade arvu. Päevas olgu kolm, maksimaalselt viis toidukorda. Toidukordade vahel näksimine pole hammastele hea ning ka joogiks sobib toidukordade vahel kõige paremini puhas vesi.Ksülitooli sisaldava nätsu närimine kohe söömise lõpetamisel lühendab happerünnakut. Pea meeles, et happerünnakut ei teki, kui hamba pinnal puudub hambakatt. Oluline on valida näts, milles on võimalikult palju ksülitooli -vähemalt 35 protsenti närimiskummi magustusaine koostisest.Kas kaaries on pärilik haigus? Tegelikkuses on kõik siin ilmas ka pärilikkusainega seotud, kuid seda ületähtsustatakse ning sellega proovitakse oma mugavust/laiskust/tahtejõuetust välja vabandada. Kindlastion teatud genotüübil suurem soodumus kaariesehaigust ägedalt põdeda ja teisel kaasasündinud "immuunsus" kaariesetekitajate suhtes. Praktilisest elust on näiteid, kus hambaid mittepeseval inimesel on kõik hambad kaariesest puutumata. Tavaliselt on selle olukorra emake Loodus nii tasakaalustanud, et igemehaiguse tõttu "kukuvad" need terved hambad suust välja...Põhjamaade kogemus näitab, et umbes 5% inimestel on suur risk põdeda ägedat kaariest. Samast pärinev kogemus tõestab ka, et haiguse põhjusi kontrolli all hoides ei kujune haigust välja ka sel riskigrupil. Rusikareeglina võiks öelda, et täiskasvanud inimesel uusi hambaauke tekkida ei tohiks.Kui inimene käib aastas ühe korra hambaarsti juures kontrollis ja iga kord leitakse üks või kaks uut kaariesekollet, on asi kas ebatervetes söömisharjumustes või hammaste ebapiisavas puhastamises.Siis pole haiguse põhjusi kontrolli alla saadud ehk hambaarst pole haiguse põhjusi välja selgitanud ja patsienti informeerinud/motiveerinud. Nii et ainult patsient pole süüdi. Usalduslik ja edukas ravisuhe eeldab kooperatsiooni.Kõik hambaravispetsialistid on veendunud, et korraliku suuhügieeni saavutamiseks on vaja omandada mitmesugused vajalikud harjumused. Nende hulka kuuluvad näiteks kaks korda päevas hammaste harjamine (vähemalt kaks minutit),regulaarne hambaniidi kasutamine, fluori sisaldava hambapasta kasutamine ning korrapärased visiidid hambaarsti juurde. Tegelikult pole mõtet kvantiteeti kvaliteedile eelistada. Näen iga päev vastuvõtul patsiente, kes "kaks korda päevas" hambaid pesevad, kuid hambad on nähtavalt katused. Ehk siis tähtis on hambad puhtaks harjata. Happerünnaku tekitamiseks piisavalt paks katu kiht kasvab hambale kaks ööpäeva. Ehk ka ülepäeva harjamisest piisaks. Kvaliteet on tähtsam.Kas peab hommikul hambaid pesema enne sööki ja õhtul pärast sööki?Ka siin pole absoluutset tõde olemas. Enne sööki hammaste pesemise loogika seisneb selles, et katt hõõrutakse hamba küljest lahti. Kui pisikuid pole, ei saa ka happerünnakut tekkida. Pärast hommikusööki pesemisega kaasneb aga fluoriidi kasulik efekt - hambapasta jääb hammastega pikemaajaliselt kontakti. Muidugi kui seda "hoolikalt" välja ei loputata... Viimase söögikorra ja õhtuse hambapesu vahele võiks jääda vähemalt 30 minutit. Vastasel korral on suur võimalus vigastada hambaemaili. Hambaarstipingis on sageli näha inimesi, kes joovad regulaarselt mõnd hapu mahla ja pesevad seejärel kohe hambaid. Pehmenenud hambaemail saab aga vigastada ning seda hõõrutakse niiviisi kiht-kihilt maha. Laste hammaste tervise seisukohalt on kõige kriitilisem aeg väikelapseiga. Nakkus saadakse tavaliselt 18.-30. elukuul. Ning seejärel hambad söödetakse katki.Kindlad söögikorrad, mille vahele jäävad piisavalt pikad pausid hammaste mineraliseerumiseks, hoiab hambad terved.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa