Minu prantsuse toidud Eestis

Klassikaline Prantsuse köök kohaliku tooraine võtmes. See sai võimalikuks tänu Prantsuse suursaadiku abikaasa Anne Labrosse\'le, kes on veendunud lähipiirkonna tooraine kasutaja. Tema igapäevaellu kuulub rikkalik toiduelu mitmekäiguliste õhtusöökidega. Seetõttu on tal aegade jooksul kogunenud tohutu hulk ideid, mille paremik on koondatud siia raamatussse.
Oma raamatumuljest nõustus lähemalt rääkima portaali Naistemaailm.ee peatoimetaja Vesta Reest, kes on nii mõnegi kokaraamatu sünnile kaasa aidanud.
-----------------------------------------------------------------------------
Minu lemmikkokaraamatud on sellised, kus lisaks retseptile leidub kohaliku ambience'i, eluolu ja inimeste kirjeldamist, antakse selgitusi autori väikeste ja suurte eelistuste kohta ning esitatakse erapoolikuid seisukohti. Just sellised avaldused muudavad raamatu isiklikuks, annavad aimu, milline inimene ja milline kokk on autor ning mida oma eluteel ja kokakunstis väärtustab.
Proua suursaadiku Anne Labrosse'i "Minu prantsuse toidud Eestis" on selles suhtes lubava pealkirjaga, et sõna "minu" lubab arvata rohket isiklikku sekkumist. Avasin raamatu pretensioonika ootusärevusega.
Fotod ja stilistika võtavad oma lihtsuses ning elegantsuses hingetuks ning raamatu läbilappamine on meeliülendav vaimukosutus. Retseptide valik on üsna klassikaline, ehk siis enamikust prantsuse kokaraamatutest leiab bešamellkastme, vinegreti, gratäänide jne retsepte. Jagatakse üldisi nõuandeid näiteks talviste hautiste, narinaadide, kokteilsalatite, puljongi jm valmistamiseks, mitte ainult üksikute roogade retsepte.
Madame Labrosse ei rõhuta pea ühegi roa juures isiklikku aspekti - ja sellest on kahju! Ma tahaksin teada, kas tegu on näiteks tema vanaema paraadroaga või hoopis noore tundelise neiuna kogetud maitseelamus. Ma tahaksin teada, millisest Prantsusmaa osast ta pärit on, ning millised on raamatu roogadest tema isiklikud eelised. Peatükkide vahel on hõrgud fotod nii Eesti kui ka Prantsusmaa turgudest, aga ma tahaksin teada, mis on tema lemmikturg ja kelle juurest ja mis aasta-ajal ta mida ostab... Vähe sellest, et ikkagi siis teada, mis on need erilised toorained, mida ta Eestist leidnud on, mis teevad tema Prantsuse toidud Eesti toitudeks.
Põhiretseptide valik on aga väga korralik, kuigi dessertide ja küpsetiste hulk ületab näiteks esitletud liharoad ja ka kalaroogi on üpris vähevõitu. See-eest aga leidub austustvääriv valik eelroogi, pirukaid ja kastmeid - just see, mis annab Prantsuse köögile tema oma näo. Kellel kodus korralik Prantsuse kokaraamat puudu, sellele on Anne Labrosse'i teos kindlasti asendamatuks teejuhiks. Ma ise kuulun kindlasti nende hulka, kellele jääb asendamatuks sõbraks, kui ma tahan mõttes Prantsusmaale minna, Ingrid Wickholmi "Maitseelamused Provence'is", aga kõige paremad on ikka kas ise kogetud või prantslaste räägitud lood sealsest turulkäimisest, põlvest põlve liikuvatest retseptidest ja kokandustraditsioonidest, viljadest ja tooarinetest. Kindlasti paremini kui kuiv raamatust loetud retsept püsib mul meeles kevadel Nizza turul kalakaupmehega vesteldes välja uuritud bouillabaisse'i õpetus, mille lõppedes Monsieur mulle pundi peterselli ja kaks sidrunit kotti torkas, öeldes, et need viimased on kokteilide joaks, kui peaksin supikeetmisest ära väsima.
Anne Labrosse'i raamatust jääb mulle kõige enam meelde friteeritud leedripuuõied ja leedriõiesiirup - nii imeilusate piltide kui ka senikogematute retseptide pärast.
Vesta Reest
Naistemaailm.ee peatoimetaja
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa