Uudiskiri Instagram Facebook
 
Uudised ja sündmused

Gluteenivaba toitumine – kellele ja kuidas?

Uudised ja sündmused

Gluteenivaba toitumine – kellele ja kuidas?

Aive Antson SISUTURUNDUS
PrindiSoovita sõbrale
Foto: Sigrit Keerd
Gluteenivabast toitumisest on viimasel ajal saanud trend. Üha sagedamini leiame toidukauba pakenditelt märke, et toode on gluteenivaba ning toitlustusasutused märgivad menüüsse G-tähe. Millal on range gluteenivaba toitumine näidustatud ning mida tuleb seejuures tähele panna?
Millal toituda gluteenivabalt?
Gluteenist põhjustatud haiguseid on kolm: tsöliaakia, mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus ning nisuvalgu- ehk teraviljaallergia. Tsöliaakia on krooniline autoimmuunhaigus, mille korral nisus, rukkis ja odras sisalduva valgu toimel kahjustub peensoole limaskest. Umbes 30%-l rahvastikust on olemas geenid (HLADQ2, HLA-DQ8) tsöliaakia tekkeks (Kull 2018). Elu jooksul aga tekib tsöliaakia 1–2% neist. Tsöliaakia on üks sagedamini esinev krooniline autoimmuunhaigus, mis võib avalduda erinevas vanuses inimestel. Tsöliaatikud ning mitte-tsöliaakia gluteenitundlikud inimesed peavad pidama ranget gluteenivaba dieeti kogu elu. Allergia puhul annab toitumissoovitusi allergoloog.

Tasakaalustatud gluteenivaba toitumine
Kui süüa gluteenivaba mitmekesist toitu ning lähtuda toidupüramiidi nõuetest, siis toitainete puudust ei tohiks tekkida. Siiski on arstid oma ettekannetes rõhutanud, et gluteenivaba dieedi korral tuleb erilist tähelepanu pöörata kiudainete ja B-rühma vitamiinide olemasolule toidus. Seega tuleb valge riisi asemel eelistada pruuni; jälgida, et menüü sisaldaks piisavalt köögivilju (sh kaunvilju ja pähkleid); võimaluse korral valida gluteenivabade müslide, jahude, kuklite, pastade, pitsapõhjade, leiva-saiatoodete ning muude küpsetiste seast seemneid sisaldavaid mitmevilja- ning täisteratooteid. Eriti hoolikad peavad toidu planeerimisel olema tsöliaakiahaige lapse vanemad, sest nemad ju vastutavad oma lapse toidulaua ja seega ka ta tervise eest. Kuna spetsiaalsetes gluteenivabades toodetes on sageli põhikoostisaineteks kõrge glükeemilise indeksiga riis ja mais, siis tuleb ka neid tooteid tarbida mõõdukalt. Madala glükeemilise indeksiga on kaer (valida gluteenivaba variant), täisterariis, tatar, kinoa ja amarant.

Iga toidukord on ravim
Kuna tsöliaakiahaige korrektsusest dieedi pidamisel sõltub tema tervislik seisund, siis võib igat toidukorda nimetada ravimiks. Kõik ranget gluteenivaba dieeti pidavad inimesed peavad väga hoolikalt lugema toiduainete pakendeid. Selleks on abiks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1169/2011, mis sätestab, et ka gluteeni sisaldavad teraviljad peavad olema esitatud toidu pakendil või müügikohas muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana. Gluteenivaba dieedi järgijatel on ka seadusest tulenev õigus saada nii kaubandusettevõtte soojade toitude letis kui ka toitlustusasutustes toitude täpsete koostisainete kohta infot enne toidu ostmist või serveerimist. Range gluteenivaba toitumise teeb keeruliseks lubatud teraviljatoodete ristsaastumise oht. Seega kui lubatud teraviljade jahude, mannade ja muude toodete peal ei ole sõna “gluteenivaba” või sellel puudub gluteenivaba kaubamärk, siis tuleks neist toodetest loobuda. Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehel on toodud tsöliaakiahaigele lubatud ja keelatud toiduainete ning toidukaupade nimekirjad.

Varjatud gluteen toidus
Sageli leiame gluteeni sellistest toitudest ja toiduainetest, mille peale esialgu ei oska tullagi. Menüü koostamisel on gluteenivaba dieedi järgijatel esimeseks nõudeks välja selgitada selle koostis. Näiteks võivad nisu sisaldada nii sprotipasteet kui ka sooja toidu letis värskekapsa-hakklihahautis. Keelatud teravilju võivad sisaldada ka kakaojoogid. Alkohoolsetest jookidest on keelatud õlu (kuid müügil on ka gluteenivabad variandid). Kanged alkohoolsed joogid on lubatud, sest destilleerimisel gluteen hävib. Pärmi puhul tuleb eelistada gluteenivaba kaubamärki kandvaid sorte. Gluteeni sisaldavate teraviljade peal kasvatatud pärmide pakenditel on õnneks olemas ka vastavad fotod ja märkused. E-ained on gluteenivabad. Sojakastmete ja makrapulkade puhul tuleb otsida alati gluteenivabad variandid.

Gluteenivaba kaubamärk
Vastavalt 2012 Eestis kehtima hakanud ELi määrusele defineeritakse toode gluteenivabaks, kui selle gluteenisisaldus ei ole üle 20 mg kilogrammi kohta. Gluteenivaba kaubamärk on Euroopa Tsöliaakia Seltside Assotsiatsiooni ametlik tähis, mille kaudu saavad toetust kohalikud tsöliaakiaseltsid. See on teatud toidukaupadele vabatahtlikkuse alusel taotletav tähis, mis võimaldab neid eristada teistest samataolistest kaupadest. Selle kaubamärgi saamiseks läbivad tooted väga range kontrolli – tootja peab arvestama enesekontrolli põhimõtetega, testima oma tooteid ning tootmisprotsess peab olema tunnustatud akrediteeritud audiitorfirma poolt. Eestis on gluteenivaba kaubamärgi litsentseerimise õigus Eesti Tsöliaakia Seltsil. Teraviljatoodete puhul tuleb kindlasti eelistada kaubamärgiga tooteid, kuna ilma selle tähiseta võivad nad ristsaastumise (töötlemise ja tootmise) käigus olla kokku puutunud gluteeni sisaldavate teraviljadega ning sellist toodet ei saa nimetada gluteenivabaks. Ametliku kaubamärgi tunneb alati ära selle juuresoleva registreerimiskoodi järgi, kus esimesed tähed tähistavad tootja päritolu riigikoodi.

                                                                               
Eesti Tsöliaakia Selts
Eesti Tsöliaakia Selts on mittetulundusühendus, mis tegeleb tsöliaakiahaigete toetamise ja nende huvide kaitsmisega. Seltsi kuuluvad nii tsöliaakiahaiged kui ka nende lähedased. Kõik huvilised on oodatud ka seltsi nõustamiskabinetti, täpsemat infot saab Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehelt www.tsoliaakia.ee.

Uued retseptid

Kurgibool

Jaanid
Kurgibool