Uudiskiri Instagram Facebook
 
Uudised ja sündmused

MANONA SUVEKOLUMN: Siin me nüüd olime

Uudised ja sündmused

MANONA SUVEKOLUMN: Siin me nüüd olime

Manona Paris
PrindiSoovita sõbrale
Tundub, et saime enam-vähem hakkama! Oleme tõestanud, et peenraveerelt, Eestimaa absoluutselt läänepiirilt saab kenasti tööd, süüa ja lastekasvatamise vajalikku tööd teha.
Ma olen alati leidnud, et inimene teeb kodukontorist kõige paremini tööd, sest miski suurt ei sega, alates riietumisest kuni kohvinurga infovahetuseni. Paraku tähendab aga see ka mõnusast kollegiaalsest küünarukitundest ja ideeparvest loobumist, mida ükski (sageli liiga hilja avastatud) messengeri-vestlus ei korva.

Sestap kolime nüüd on kontori päälinna tagasi, enne kui ma löplikult hakkan ö-dega rääkima. Ehk pole siin ilusat midagi – keik on ainult kena!  

Siitkandi maitsete vastu pole midagi. Ehk siis hüva pannileiba, tuhleid ja notti! Ning igasorti marjakooke, mida on nii lihtne teha, et suisa piinlik, et ülepäeviti pole kooki ahjus. Üks öhtu sai meestega end kalaks söödud. Lestast, millest iga öige saarlane kolme eri varianti kaasas kannab. Ole sa tuhandeks tänatet, külavanem!

Abikaasa seevastu kurdab, et nädal aega suures linnas ilma pereta tähendas korraliku taandkäiku kulinaaria vallas. Mida sa ikka üksi kokkad ja teed – sageli unustas vaeseke end nii kauaks tööle, et poed olid juba kinni, kui taipas koju astuda.

Noh ega ju palju vaja polnudki. Kuskilt oli paar kartulit alles – keema pista. Siis vorstijupp tahtis ära kuivada – tükeldame. Kurki-tomatit oli juba rõdult võtta (meie tänavusuvine isikliku potiaianduse uhkus ja rõõm). Kui lisada sinna juudre hapuks läinud maapiim ja hommikust ülejäänud keedumuna, siis mis tuleb?

Üks tubli okroška. Ja ei ühtki asja külmikus hapnemas. Mees oli kohe uhke, et sellise taandamistehtega sai hakkama.

Küsisin veel ääriveeri, et kust sa hea hing siis tilli hankisid? Mees vaikselt punastab ja vaatab alla: "Poest ostsin. Hollandi tilli, kolmekordses kilepakendis. Aga ma lohustan end sellega, et minuga sai vähemalt till supi sisse ja kõik pakendid oma õigesse konteinerisse."

Mina samal ajal? Kogesin, mis tunne on taas pista rinda metsiku loodusega. Ehk kartulivagudega, mis ohakatesse uppumas. Ning oh seda võidrõõmu, kui vagu ongi puhas ja hiljem annab selle aasta esimese saagi. Ning mis tunne on neid kartuleid noaotsaga kaapida – nagu poleeriks puhast kulda. Maitse on muidugi ka vastav. Ükski poekartul pole sama maiguga kui see mugul, millele oled ise hoolt ja armastust üles näidanud.

Laps suure noaga kurgipeenral hiilimas on teine lahe vaatepilt, mis ma sellest nädalast kaasa  võtan. Ning igatsorti kurgisaltite proovimine. Isegi kui vahel on kommentaariks – see on nüüd... huvitav – panna kurk kokku sinepiga? Mis tost – kõrval limpsiti ka taldrik puhtaks.

Kuid kodukontorit julgen küll kõigile soovitada. Midagi ei jää tegemata, lapsed aga saavad väljas hüpata ning värskes õhus lippab ka endal töö kiiremini käes.

Kohtumisteni ikka Toidutare laineil! Suvi pole kaugeltki läbi ja maitseid ning retsepte on avastada oh kui ohtralt!

Manona

Uued retseptid

Tomatipirukas sinihallitusjuustu ja röstsibulaga

Pirukad ja pitsad
Tomatipirukas sinihallitusjuustu ja röstsibulaga