Hop Galeriis on avatud 6.- 24. aprill 2006 Ester Faimani ja Argo Männiku näitus „Väikeloomade surnua

Autor: Ester Faiman
Hop Galeriis on avatud 6.- 24. aprill 2006 Ester Faimani ja Argo Männiku näitus „Väikeloomade surnuaed” Galerii aadress on Hobusepea 2, Tallinn. Näitus on avatud T-N, kl 10-18.
Hop Galeriis on avatud 6.- 24. aprill 2006 Ester Faimani ja Argo Männiku näitus „Väikeloomade surnuaed”

Galerii aadress on Hobusepea 2, Tallinn.
Näitus on avatud T-N, kl 10-18.



Näitusekohta  „Väikeloomade surnuaed” kirjutavad autorid ise niimoodi:

"Pisiasjad. Pole midagi suuremat," ütleb Tom Cruise´i mängitav tegelane filmis Vanilla Sky. Näituse pühendakski tillukestele elusolenditele, kes meid kõikjal ümbritsevad.
Kui olete näinud omaaegset kultusõudusfilmi nimega Pet Cemetary ehk Lemmikloomade surnuaed, siis nimekuju sarnasus näituse pealkirjaga pole juhuslik. Juhuslik pole ka lemmikloomade moondumine väikeloomadeks, sest idee hõlmab just pigem väikeseid loomi nagu hiired, oravad, konnad, sipelgad, vihmaussid ja kõik need tillukesed mõttetud tegelased, kellele inimene oluliselt tähelepanu ei pööra. Või kui pöörab, siis enamasti negatiivsetel põhjustel – hiired on vallutanud maja, sipelgad on suhkrutoosi pesa teinud ja linnud nokivad aias marjapõõsad tühjaks. Ning kui inimene asja ikka tõsiselt kätte võtab, siis pole väikeloomadel enam mingit lootust. Inimesele väärilist vastupanu suudavad võibolla osutada ainult talle sarnased parasiidid – rotid, prussakad, kajakad jms. Ka nemad suudavad tingimustest hoolimata kiiresti kohaneda, ohtralt paljuneda, haigusi levitada, kakelda ja hävitada.
Mingil põhjusel pööravad lapsed väikeloomadele rohkem tähelepanu kui täiskasvanud. Arvatavasti on väikeolendid lapsele lihtsalt "paremini haaratavad", rohkem nende mõõtu, nende silmade kõrgusel. Vist kõigil inimestel on rääkida loomadega seotud lugusid lapsepõlvest. Osad neist on seotud kindlasti igasuguste "teaduslike eksperimentidega" - mis on ikkagi konna kõhus ja kuidas kass ennast kõrgelt kukkudes ümber pöörab jne. Kuid eriti kummalised on lood matmistseremooniatest. Avastasime, et selliseid mälestusi on pea igal sõbral-tuttaval. Enamasti on need lood väga asjalikud nö päriselu matkimismängud.
Sõbranna Katrin rääkis, kuidas ta lapsepõlves peale vihma asfalti pealt kõik lompidesse "uppunud" vihmaussid kokku korjas ja maha mattis ning hauad korralikult ristidega tähistas. Helina korraldas mutionu matused ning kirjutas rohelise pliiatsiga hauakivile "Siin puhkab mutionu". Tauno oli teinud surnuaia, kuhu ta mattis kõik leitud elu kaotanud mesilased ja herilased ja rohutirtsud. Triinu korjas kokku kõik surnud väikeloomad-linnud, kelle ta vähegi leidis ning korraldas neile matusetseremooniaid, lillede, ristide ning kõige muu sinna juurde kuuluvaga.
Huvitav on ka fakt, et needsamad väikeolendid, kes lastele huvi pakuvad ja keda nad täiskasvanuina ilma igasuguse kahjutundeta hävitavad, on põhitegelasteks paljudes (laste)raamatutes, -filmides. Loomulikult, mitte oma tavapärasel, vaid inimesele sobivamaks kohendatud moel – Miki-Hiir ja püksatu piilupart Donald, roosad jänesed ja karvased kiisupojud postkaartidel. Kõik need on ju kummaliselt adapteeritud kombel just needsamad tegelased, kellele me majas lõkse üles seame, aias labidaga pähe lööme ja põrandapesupange uputame.
Pisiasjad on olulised – need moodustavad suure ning väikeloomad on oluline osa looduslikus toiduahelas. Kuigi pisiasju pole mõtet ületähtsustada, on väikeste loomade puhul inimese pilk neist alati kõrgelt üle vaadanud. Mis õigupoolest on arusaamatu ülbus, sest iga pisiloom on looduslikus süsteemis olulisel kohal – inimene ise on aga sellest vaatepunktist täiesti kasutu ja mõttetu.


"I don´t wanna be burried
in the Pet Cemetery,
I don´t want to live my Life again"
The Ramones "Pet Cemetery"


Argo Männik ja Ester Faiman

Vat selliste Suurte Asjadega tegelevad Toidutare Sõprade Klubi liikmed.
EDU!
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa