Esimene Eesti Juusturestoran

Autor: Kersti Eero, SL Õhtuleht
Tallinna vanalinnas kunagises püha Miikaeli nunnakloostris on mõnda aega tüsedama rahakotiga rahvast söötnud-jootnud esimene juusturestoran - St. Michaeli restoran. Sajanditeva-
nuste seinte vahele sobivale interjöörile panevad väärilise punkti mun
Tallinna vanalinnas kunagises püha Miikaeli nunnakloostris on mõnda aega tüsedama rahakotiga rahvast söötnud-jootnud esimene juusturestoran - St. Michaeli restoran. Sajanditevanuste seinte vahele sobivale interjöörile panevad väärilise punkti mungarüüs kelnerid ja mõnus muusika, mis laseb omavahel rahulikult vestelda. Viimane on oluline, sest sepised, küünlad, nahka köidetud menüü, linases kotikeses noad-kahvlid - tegelikult viimnegi pisidetail loovad meeleolu, millest lahkuda ei raatsi. Eriti veel, kui akna taga lumehelbeid langeb ja laual seisvad näksid ooteaega lühendavad. Kui aga tahtsime mungalt teada, millisest juustust täpsemalt see kohev kreem tehtud on, mille me märkamatult olime mõnusa maitsega taginatoodetega ära maiustanud, ei suutnud kelner me uudishimu rahuldada. Menüü on siin vaatamisväärsus omaette, lisaks Jüri Kuuskemaa artikkel maja ajaloost. Mis sööke puudutab, siis juusturestorani jaoks on valik piisavalt pikk ja põnev ehk nagu ütleb peakokk Dmitri Rooz, ühendab tema stiil maalähedased ja Eesti-kesksed maitsed kõrgelennuliste rahvusvaheliste trendidega ühtseks unustamatuks tervikuks. Paraku on seda unustamatut tervikut luues unustatud menüüs kirjas olevad road arusaadavalt lahti kirjutada. Kui võrrelda eri keeltes kirjutatud roanimetusi, siis kõige selgemad on need soome keeles. Kui eestlasele pakutakse pikitud lambakaelakarbonaadi, siis soomlased ja inglased peavad pikkimata lihaga leppima - vähemalt kui kirjasõna uskuda. Ka eesti keeles võiksid nn. kõrgelennulised rahvusvahelised trendid lahti kirjutatud olla. Kas näiteks eelistada tomati-šarlottsibula kisselli kodujuustukorbiga (42 krooni) või kaheksajala-šampinjonisuppi kookospiima ja brõnsa bagotaga (55 krooni). Meie eelistasime esimest, aga kelner tõi kogemata teise, kinnitades meile, et kookospiimasupp ongi kissell ja brõnsa bagota hoopis kodujuustukorp. Meie peakokk lihtsalt tõlgendab nimetusi nii, pareeris munk omal malbel moel meie kahtlustavaid küsimusi, aga õhtu lõpuks vandus siiski alla. Võib-olla talle lihtsalt meenus, et naistega vaielda olevat sama kui vasikaga võidu joosta. Soe eelroog, metsaseene bouchee toorjuustu-ürdivahuga (51 krooni) oli väga kaunilt ja isuäratavalt serveeritud ja tainas meeldivalt krõbe, aga täidis kahjuks väga soolane. Sama häda ehk liiga soolane oli ka eelnimetatud kaheksajalasupp. Küpsetatud ürdi-juustu ja pähklitega pikitud lambakaelakarbonaad võiga praetud kartulite ja seenetorni, röstitud köögiviljade ning suitsutomatikastmega (194 krooni) oli küll maitsev, aga liha vintske. Ka kartul oli kahjuks poolpehme. See-eest suitsutomatikaste oli tõeliselt meeldiv üllatus! Ka basiiliku ja juustuga täidetud aurutatud roosa meriahven kartulivareenikute, ürdi-kodujuustutäidisega jõevähkide ja Põltsamaa valge veini ja võikastmega (143 krooni) kõlas paljulubavamalt (ja nägi ka vapustavalt hea välja), kui toit tegelikult seda oli. Kahjuks basiilik ja juust ei suutnud sugugi varjata külmutatud kala maitset, see-eest kõik lisandid olid tõeline maitseelamus ja maksimumpunktid lähevad Põltsamaa valge veini kastmele. Magusroogadest proovitud 45krooniselt šokolaadi cheesecake'ilt (miks mitte juustukoogilt?) oleks oodanud enamat maitset, aga koos kastmega oli see maitsev. 56kroonine mango-philadelphia juustu torn rohelise õuna salsaga pakkus ka väljanägemisele vastavat maitseelamust. Savinõud moodustavad justkui osa sisekujundusest, ka kandilised klaastaldrikud sobivad suurepäraselt, aga mitte prae serveerimiseks - lambaliha kippus igatahes kahtlaselt kähku hanguma. Külmi eelroogi me ei proovinud, aga menüü lubab oletada, et just nendes on kõige rohkem tunda juustu eri maitseid. Kuigi portsjonid olid piisavalt suured ja kõik toidud väga kaunilt ja huvitavalt serveeritud, tahtnuks juustu rohkem tunda. Aga võib loota, et viimase paari nädalaga on asjad juusturestoranis ka pisut muutunud, vähemalt meid teenindanud munk toitude ja juustusortide osas koolitust saanud ning ka kokk soolaga säästure?iimile üle läinud. Muu oli juba niigi mõnus!
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa